Vihmaveerenn

Vihmaveerenn

Vihmaveerenn on välimise vihmavee äravooluga katuste vihmaveesüsteemi üks osa

Vihmaveerenn (vihmaveerennid) valmistatakse vastavalt vajadusele ja tellija soovidele terasest, vasest, alumiiniumist, plastist, väga erinevates värvitoonides, erinevates ristlõike suurustes. Enamlevinud renni ristlõiked on 125 ja 150 mm. Terastoodete eluea pikendamiseks kaetakse tsingitud terasplekid kahelt poolt ilmastikule hästi vastupidavate pinnakatetega.

Vihmaveerennid võivad olla kujult kandilised või ümarad. Vihmaveerenne võib toota piisava pikkusega. Renni pikkusele paneb piirangu rennide transport ja paigalduse mugavus. Enamlevinum tehases toodetud renni pikkus on 4 kuni 8 m. On võimalik valmistada renne ka koha peal pikkusega kuni 30 m. Rennid jätkatakse kas omavahelise ülekattega või kasutatakse rennijätku.

Renni (vihmaveerenn) laius valitakse vastavalt katusepinnale. Katusel vihmavee valgalaga kuni 250 m2 võib kasutada renni laiusega 125 mm. Katusel vihmavee valgalaga üle 250 m2 peab vihmaveerenni laius olema 150 mm.

Sellele vastavalt tuleb paigaldada ka vihmaveetorud. Katusel pindalaga kuni 250 m2 peab vihmaveetoru olema vähemalt läbimõõduga 90 mm. Katusel pindalaga üle 250 m2 peab vihmaveetoru olema läbimõõduga vähemalt 100 mm.

NB! Erinevatel tootjatel võivad olla toodete mõõdud natuke erinevad. Erinevate tootjate tooted ei pruugi omavahel ühilduda.

Kuni 10 m pikkuse katuseräästa kohta piisab ühest renni allatulekust. Kinnituskonksude vahekaugus ei tohi olla suurem kui 600-800 mm. Kinnituskonksud on soovitav kinnitada sarikate külge. Suurema sarikavahe korral tuleb paigaldada vahekinnitid. Esimene ja viimane rennikonks kinnitatakse 100 mm kaugusele katuse äärest. Üle 10 m pikkuse räästa korral tuleb paigaldada juba kaks renni allatulekut ja nii edasi.

Vihmaveerenn ehk vihmaveerennid tuleb paigaldada piisava kaldega nii, et vesi rennis seisma ei jääks. Renni kalle peab olema nii suur kui vajalik ja nii väike kui võimalik. Väga suure kaldega paigaldatud vihmaveerenni ei ole silmale ilus vaadata. Soovituslik vihmaveerenni kalle on kuni 5 mm / m kohta.

Vihmaveerennid tuleb paigaldada nii, et renni välimine äär jääks katusekatte mõttelisest pikendusjoonest 15-35 mm allapoole. See on vajalik, et katuselt libisev lumi ei lõhuks vihmaveerenni. Järsemate katusekallete korral tuleb paigaldada katusele lumetõke.

Vihmaveerenni tagumine äär peab olema esimesest äärest vähemalt 100 mm kõrgemal, et veetaseme tõusmisel rennis jookseks vesi räästast võimalikult kaugele.

Vihmaveerenni hooldus

Vihmaveerenne tuleb regulaarselt hooldada. Soovitav on hooldustöid teha kaks korda aastas – kevadel peale lume sulamist ja sügisel peale lehtede langemist. Kõige tähtsam on hoida rennid seest puhtaha ehk eemaldada rennidesse sattunud lehed ja praht. Samuti tuleb kontrollida renni jätkukohtade veepidavust, renni deformatsioone, värvkatte korrasolekut.

Nutikas ja elegantne vihmaveesüsteem on vajalik ja olemas kõigile katusetüüpidele

Loe veel:

Vihmaveesüsteemi (üldised nõuded). Toode.

Vihmaveesüsteemi paigaldusjuhend. Ruukki.

OÜ Evari Ehitus – kasulikku – vihmaveerenn