Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katus Vanemuise 42
Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katus Vanemuise 42 Tartu linnas Tartumaal
Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse lamekatus Tartus. Katuse ehitas OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.
Ehitati kahel erineval tasapinnal.
Madalamal katusel renoveeriti olemas olev lamekatus.
Paigaldati SBS rullmaterjalist aurutõkkekiht.
Soojustuseks kasutati vahtpolüsterool EPS 60 Silver 300 mm paksust soojustust.
Kalded ehitati samast kaldu lõigatud materjalist.
Vastukallete valmistamisel kasutati fibo kegkruusa.
Hüdroisolatsiooniks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenmaterjal.
Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeldati aluskonstruktsiooni külge katuse tüüblitega.
Katusele ehitati soojustatud parapetikonstruktsioon ja seinakonstruktsioon.
Paigaldati katusekaevud, alarõhutuulutid, katuseluugid.
Kõrgemale osale paigaldati kandev profiilplekk, suitsuluugid, katuseaknad.
Muu katusekonstruktsioon jäi samaks.
Eesti Kirjandusmuuseum Tartu linnas
Objekti andmed
Objekt: Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehitus
Aadress: Vanemuise 42, Tartu linn, Tartumaa
Pildigalerii - juurdeehituse katus
-
- Eesti Kirjandusmuuseum
-
- Kirjandusmuuseumi juurdeehitus
-
- Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse lamekatus
-
- Hüdroisolatsioonitööd
-
- Lamekatus
-
- Katuse ehitus
Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjalisi algmaterjale hakkas koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi alguses. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald ja teised. Esimese suurkogumise aga organiseeris Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus.
Eesti esimese iseseisvuse ajal juhtisid kõikide arhiivide tegevust kolleegiumid ja arhiivid kuulusid Eesti Rahva Muuseum (ERM) koosseisu.
1940. aastal kõik muuseumid riigistati ja Eesti Rahva Muuseum jagati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks.
1946-1995 oli Kirjandusmuuseum Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarasutus.
1995. aastal sai asutus nimeks Eesti Kirjandusmuuseum.