Parapett

parapett lamekatus

Parapett ehk rinnatis on hoone katusepinnast kõrgemale ulatuv seina osa

Parapetti ehk rinnatise võib ehitada väga erinevatest materjalidest nagu kivi, Columbiakivi, fiboplokk, betoon, sandwichpaneel, metall, puit või mitme materjali kombinatsioonina. Parapeti kõrgus sõltub hoone konstruktsioonist ja/või arhitektuursetest taotlustest. Parapeti minimaalne kõrgus on normeeritud, sõltub katuse kaldest ja ei tohi olla madalam 50 mm. Maksimumkõrgust ei normeerita. Projekteerimisel tuleb muuhulgas lähtuda ka kehtivatest tööohutuse ja tuleohutuse nõuetest.

Parapeti pealmine pind peab olema piisava kaldega katuse poole, et sellele ei jääks seisvat vett, et lumi eemalduks sellelt sulades piisavalt kiiresti ning parapeti peale kogunenud mustus liiguks sadevee mõjul katuse poole ega määriks fassaadi.

Vajadusel parapetid soojustatakse. Ehitamisel tuleb jälgida, et ei tekiks konstruktsioonis külmasilda.

Parapeti hüdroisoleerimine 

Parapeti katusepoolne külg kaetakse kas osaliselt või täielikult vettpidava materjaliga. Bituumenrullmaterjaliga ülespöörded tuleb teha vähemalt 300 mm ulatusaes kahekihilistena. Ühekordne hüdroisolatsioonikiht on lubatud vaid ajutistes lahendustes või lühikese kasutusajaga katustel.

Kõrgeid parapette ei ole ilmtingimata vaja täies kõrguses hüdroisoleerida. Kõrgete parapettide katmine on raske ja kuuma ilmaga võivad katted alla vajuma hakata. Kõrgete parapettide korral võib teha materjali ülespöörded nagu tehakse ülespöördeid seinale ehk teha hüdroisolatsioonimaterjalist tõsted 300 kuni 500 mm kõrguselt ja katta ülemine lõpetusserv plekiga. Kõrgema parapeti võib vajadusel katta ka viimistlusplaadiga. Viimistlusplaadi alumine serv peab seejuures ulatuma vähemalt 100 mm hüdroisolatsioonimaterjali tõste ülemisest servast allapoole ehk katma hüdroisolatsioonimaterjali ülemist serva vähemalt 100 mm ulatuses. Tuleb jälgida, et kinnitusplaadi kinnitused ei jääks katusepinnale või katuse murdeääre kolmnurksele liistule lähemale kui 300 mm.

Kõrgete parapettide korral tuleb rullmaterjal kinnitada mehaaniliselt suure diameetriliste seibide ja kruvidega parapeti aluskonstruktsiooni külge. Kinnitite samm nii horisontaal- kui vertikaalsuunas ei tohi olla suurem kui 500 mm.

Soovitav on lõpetada hüdroisolatsiooni ülespööre fassaadi välispinnale minimaalse allapöördega 50 mm. See aitab vältida vee ja niiskuse sattumise seina- ja parapetikonstruktsiooni. Välisseinale ulatuva hüdroisolatsiooniosa kinnitamiseks tuleb kaaluda mehaanilist kinnitamist, sest liimimisel või keevitamisel võib seinaosa määrduda.

Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks tuleb vajadusel ehitada tuulduv parapett

Ehitamiseks kasutatakse immutatud okaspuidust vaheliiste, millele kinnitatakse puidust ehitusplaat. Vaheliistud ei tohi olla õhemad kui 25 mm. Ehitusplaadiks võib kasutada niiskuskindlat OCB plaati, niiskuskindlat või veekindlat vineeri. Ehitusplaadi paigaldamisel peab plaatide ühenduskohtadel jätma plaatide otste vahele vahe, et plaatidel oleks võimalik paisudes pikeneda ja vahede jätmisega hoida ära plaatide kõverdumine. On soovitav paigaldada plaadid pikkusega kuni 1200 mm. Pikemate plaatide korral on raske ära hoida plaatide kõverdumist. Plaate võib jätkata ainult tugede kohal.

Parapetile paigaldatakse parapetiplekk. Pleki fassaadipoolne vertikaalne osa peab ulatuma horisontaalse tuulutusvahe alaservast vähemalt 70 mm allapoole. Soovitav on pleki alaservale jätta painutatud veenina. Oluline on viia mööda plekki alla valguv vesi fassaadipinnast võimalikult kaugele, et fassaad jääks kuivaks. Allavalguv vesi võib määrida seina ja selliselt määrdunud seina on raske puhastada. Samas hakkab märg sein ka külmumisel lagunema. Pleki vertikaalosa ja seina vaheline vaba tuulutusava peab olema laiusega vähemalt 20 mm.

Tuulutusvahe seinaosa ülemisse äärde tuleb kinnitada vastuplekk ehk tormiplekk, et vältida külgvihma ronimist mööda seina katusekonstruktsiooni sisse. Vastupleki ja seina liitekoht peab olema veetihe.

Tuulutusava on soovitav altpoolt katta kas U-kujulise perforeeritud plekkprofiiliga või putukavõrguga. Putukavõrgu võrguava suurus peab olema 3-4 mm. Väga väikese võrguava puhul võib võrk tolmuga ummistuda ja takistada õhu vaba liikumist. Liiga suure võrguava puhul aga kaotab võrk oma otstarbe.

Parapetiplekid

Parapett tuleb pealt kaitsta kaitseplekiga. Pleki paksus peab olema 0,5 kuni 0,8 mm. Ühe pleki elemendi pikkus ei tohi olla üle 2,5 – 3,0 meetri. Pikemate plekkide korral hakkavad plekide ühenduskohad joonpaisumise tõttu lagunema.

Plekkide horisontaalpinnale aukude tegemine ei ole soovitav. Parapeti külge millegi kinnitamiseks tuleb kasutada kinnitusdetaile, mis kinnituvad parapetikonstruktsioonile parapetipleki alla.

Parapetiplekkide kinnitamisel kasutatavad kruvid peavad olema tihenditega. Kinnitite korrosioonikindlus peab olema vähemalt sama, mis parapetiplekil. Pealt kinnitamine on lubatud ainult parapetiplekkide ülekattega paigaldamise korral. Parapetiplekid tuleb kinnitada ka väliskülgedelt.

Parapetiplekke jätkatakse kas valtsimisega (pleki paksus väiksem 0,7 mm) või põkkühendusega (pleki paksus suurem kui 0,7 mm). Plekkide omavaheline ülekate peab olema vähemalt 50 mm. Üle 250 mm laiuste parapettide katmiseks ei ole ülekattega plekkide kasutamine soovitav. Liitekohad tuleb hermetiseerida oludesse sobiva materjaliga.

OÜ Evari Ehitus – kasulikku – parapett