Lamekatus

Lamekatus bituumenrullmaterjalist

Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 või sellest väiksem. Lamekatuse paigaldamise tehnoloogiat võib kasutada ka järsematel katustel.

1. Lamekatus on paljudel juhtudel ainulahenduseks

Lamekatuse kate peab olema pidev ehk katus peab olema kaetud katkematu hüdroisolatsiooniga. Materjalipaanide ühenduskohad peavad olema veetihedad. Lamekatus peab vastu võtma seisvat vett. Lamekatustel on teiste katuste ees rida eeliseid. Lamekatuseid võib ehitada piiramatute mõõtmetega. Seepärast on paljudel juhtudel lamekatused ainulahenduseks.  Lamekatuse konstruktsioonilahendused on teistest katustelahendustest tavaliselt lihtsamad ja seepärast ka hinnaliselt soodsam. Eriti märkimisväärne on see suuremate katuste puhul.

Lamekatuste katteks kasutatakse rullmaterjalist katteid. Eestis paigaldatakse sagedamini bituumenrullmaterjalist katusekatteid. Viimastel aastatel on märgata plastrullmaterjalist katusekatetega katuste ehitamise kasvu..

 

2. Bituumenrullmaterjalist katusekatted on enim kasutatud lamekatuste kattematerjalid

Bituumenrullmaterjalid jagatakse kaalu ja omaduste alusel tooteklassidesse. Bituumenrullmaterjalist kattelahendus valitakse kattematerjali toote- ja katuseliigituse alusel. Valimisel arvestatakse ka tuleohutusklassi. Tooteliigitus näitab rullmaterjali tootmiseks esitatavaid materjali miinimumnõudeid. Kasutusliigitus näitab rullmaterjalide kombinatsioonide võimalusi. Materjalide valik oleneb katuse kaldest.

Tänapäeval on bituumenrullmaterjalid valmistatud modifitseeritud bituumenist. Bituumenrullmaterjalist kate ehitatakse ühest või mitmest materjali kihist. Materjali kihtide arv sõltub tootest ja kasutuskohast. Sagedamini kasutatakse kahekihilist lahendust, mis koosneb aluskihimaterjalist ja pealiskihimaterjalist. Rullmaterjali vuugid ja muud liitekohad liimitakse või keevitatakse veetihedaks. Bituumenrullmaterjalid kinnitatakse aluskonstruktsiooni külge bituumeniga keevitades, liimides või naelutades. Bituumenliimiga kinnitust võib vajadusel tugevdada mehaaniliste kinnititega.

Sagedamini kasutatakse bituumenrullmaterjalide paigaldamisel keevitamist. Keevitatava toote alapinnal on keevitusbituumen juba olemas. Keevitamiseks kasutatakse gaasipõleteid. Ühendatavate bituumenrullmaterjalide kokkupuutepinnad kuumutatakse ja materjali kattepaanide ühenduskohast surutakse välja 5 kuni 10 mm laiune bituumeniriba.

Bituumenrullmaterjali liimimisel kasutatakse külmliimimist ja kuumliimimist. Külmliimimise korral kasutatakse eraldi liime. Tehastes toodetakse ka iseliimuvaid bituumenrullmaterjale. Kuumliimimisel aga sulatatakse selleks ettenähtud bituumenipallid koha peal bituumeni kuumutamise katlas vedelaks. Bituumeni temperatuur reguleeritakse vastavalt bituumeni liigile. Vedel bituumen lastakse katla kraanist bituumenikannu ja viiakse kannuga kohale. Bituumen valatakse liimitavasse kohta, aetakse ühtlaselt laiali ja liimitakse materjal peale.

Mehaaniliste kinnitite valik oleneb tarindi nõuetest

Bituumenrullmaterjali paanid võivad kulgeda nii vee voolu suunas kui ka vee voolu suunaga risti.  Paanide ülekatted peavad paiknema vee voolu suunas. Samas kattekihis olevad bituumenrullmaterjali kattepaanid võivad kulgeda erinevates suundades. Bituumenrullmaterjali erinevad kihid peavad olema samasuunaliste paanidega. Erinevate kihtide kattematerjalide ühendusvuuke ei tohi paigaldada omavahel kohakuti.

Bituumenrullmaterjal lastakse alusele vabalt langeda ja seda ei venitata. Lamekatuse külgnemisel seina, parapeti, korstna, akna või mõne muu takistusega, peab  bituumenrullkattematerjalist tõsted ehk ülespöörded tooma katusepinnast kõrgemale takistuse peale minimaalselt 300 mm. Bituumenrullmaterjali ülespöörde paanid lõigataks rullist välja risti rulli.

Katuste lõpetamisel kasutatakse erineva profiiliga ääreplekke. Ääreplekid kinnitatakse aluskonstruktsiooni külge kruvidega. Olenevalt kohast võib/saab bituumenrullmaterjali keevitada äärepleki külge.

Olenevalt bituumenrullmaterjali puistest võivad pealiskihi materjalid olla erineva pinnavärviga. Enamuses kasutatakse halli ehk tumedama puistega materjale. Toodetakse aga ka valge, rohelise, punase või mõnda muud värvi puistega materjale.

 

3. Plastrullmaterjalist katusekatted on tõusev trend lamekatuste ehitamisel

Plastrullmaterjalid on õhukesed tugikangaga armeeritud või armeerimata hüdroisolatsioonimaterjalid. Plastrullmaterjalide paksus jääb vahemikku 1,2 kuni 3 mm. Materjali pealispinnal on tavaliselt libisemist takistav reljeefne struktuur. Plastrullmaterjale toodetaks väga erinevates värvitoonides. Plastrullmaterjalist kate ehitatakse ühes kihis. Rullmaterjalide vuugid ja muud liitekohad ühendatakse omavahel kuumaõhupuhuriga. Kasutatakse nii käsi- kui ka automaatseadmeid. Liitepinnad kuumutatakse sulamiseni ja surutakse omavahel kokku. Peale jahtumist saavutab keevisliide põhimaterjaliga samasugused omadused. Plastrullmaterjalide paigaldamisel tuleb regulaarselt kontrollida keevisliite kvaliteeti. Enimlevinud on käsitsi konksuga kontrollimine ja rebimiskatse.

Plastrullmaterjali paanide ülekatted võivad paikneda nii vee voolu suunas kui ka vastupidises suunas. Katuste lõpetamisel kasutatakse profiilplekke, mille pinnakate ühildub plastrullmaterjaliga. See võimaldab keevitada katusekatet profiilpleki külge. Katusepinna külgnemisel vertikaalpinnaga nagu sein, parapett, suitsuluuk või mõni muu takistus, tuleb teha plastrullmaterjalist ülespöörded minimaalselt 300 mm. Kui ülestõste kõrgus on üle 600 mm, tuleb teha ülespöördele ehk tõstele vahekinnitus. Selleks kasutatakse kinnitus- ehk vahehõlmasid. Ühtlase kinnituse tagavad metallprofiilid. Metallprofiilid peavad olema piisava jäikusega ja tugeva kinnitusega.

Olenevalt katuse aluspinnast, võib plastrullmaterjal vajada laager- või eralduskihti. Laager- või eralduskiht võib olla eraldi iseseisva materjali kihina või võib olla juba tehases lamineeritu plastrullmaterjali külge.

Eestis sagedamini kasutatavaks plastrullmaterjaliks on PVC ehk polüvinüülkloriid kattematerjalid. PVC-kate  säilitab keevitatavuse kogu eluaja jooksul.

 

4. Lamekatus võib olla soojustatud või soojustamata

Vastavalt vajadusele lamekatused soojustatakse või ei soojustata. Lamekatuste projekteerimisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 68 “Energiatõhususe miinimumnõuded”. Lamekatuste soojustusmaterjalide valikul tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osaleesitatud tuleohutusnõuded”.

Lamekatuse soojustusmaterjalidena kasutatakse mineraalvillasid (MW), paisutatud polüstüreeni (EPS), ekstrudeeritud polüstüreeni (XPS), jäika polüretaanvahtu (PUR, PIR), kergkruusa (LWA), vahtklaasi (CG). Lamekatustes kasutatavate soojustuste minimaalne koormustaluvus alumistes ja vahekihtides peab olema vähemalt 30 kPa ja pealmistes kihtides minimaalselt 50 kPa. Kui soojustuse aluskonstruktsiooniks on kandev profiilplekk ja kandepleki peal ei ole kasutatud kõva ehitusplaati, siis peab alumise villakihi koormustaluvus olema minimaalselt 50 kPa. Lamekatusekonstruktsioonis kasutatakse kõva villa plaate.

Soojustuse paigaldamiseks peab lamekatuse aluspind olema kuiv ja puhas. Aluspinnal ei tohi olla ebatasasusi, mis võivad kahjustada paigaldatavat soojustust või mis võimaldab õhul vabalt soojustuse all liikuda. Aluskonstruktsiooni muhu või lohu maksimaalne vertikaalmõõt ei tohi olla suurem kui 15 mm. Aluskonstruktsioońis ei tohi olla suuri pragusid.

Soojustusplaadid tuleb paigaldada tihedalt üksteise vastu ja vältida soojustusplaatide vahelisi vahesid. Tekkinud vahed tuleb täita sobiva soojustusmaterjaliga. Soojustusplaatide paigaldamisel ei tohi tekkida risti kujulisi mustreid ja soojustust läbivaid vuuke. Erinevate soojustusplaatide omavaheline nihe ei tohi olla väiksem kui 200 mm. Soojustuse sisse jäävad korrosiooniohtlikud materjalid tuleb korrosiooni eest kaitsta.

Lamekatuse soojustusel käimist tuleb piirata, sest suur käimiskoormus muudab soojustusplaadid pehmeks. Vajadusel tuleb soojustusele paigaldada koormust jaotavad plaadid või käiguteed.

 

5. Aurutõke on oluline katusekonstruktsiooni osa

Aurutõke on materjali kiht ehk isolatsioonikiht, mis on mõeldud hoonest piirdesse tungiva veeauru liikumise takistamiseks. Aurutõke paigaldatakse köetava ruumi piirde sisepinna lähedale. Tavaliselt paigaldatakse aurutõke enne soojusisolatsiooni kihti. Tavalise niiskuskoormusega hoonetes (suhteline õhuniiskus talvel on ca 40 % ja õhutemperatuur 20 kraadi C) võib aurutõkkekihti paigaldada ka soojustuskihi sisse, kuid aurutõke ei tohi paikneda soojusisolatsioonikihi sisepinnast kaugemal kui 1/4 soojusisolatsioonikihi paksusest. Aurutõkke peab paigaldama nii, et aurutõkke temperatuur ei langeks alla kastepunkti temperatuuri.

Aurutõke võib paikneda nii peal- kui allpool katuse kallete tegemiseks kasutatavatid materjalikihte. Kui katuse kalded tehakse suure veeimavusega materjalidest, siis peab tagama kalletest niiskuse valjakuivamist alla poole ja paigaldama aurutõkke niiske materjali peale.

Aurutõke peab olema piisava veeaurutihedusega. Aurutõkke liitekohad peavad olema põhimaterjaliga samase aurutihedusega. Vaatamata kõigele, ei saa ühegi aurutõkke kasutamisel arvestada täieliku arutihedusega.

Aurutõke peab toimima ka õhutõkkena.

Aurutõkke võib ehitada erinevatele alustele

Betoonist alus. Aurutõkke alusel ei tohi olla ebatasasusi, mis võiksid aurutõket vigastada. Alus peab olema vähese niiskusega ja niiskusel peab olema võimalus sissepoole välja kuivada sealjuures tekitamata niiskusega kaasnevaid probleeme.

Betooni pind on leeliseline ja seepärast ei tohi betoonpinnala paigaldada alumiiniumlehega kaetud ja klaasriidest tugikihiga materjale.

Profiilplekist alus. Aurutõket võib panna otse profiilpleki peale, kuid ehitajal on väga keeruline saavutada aurutõkke aurutihedust. Seepärast on soovitav enne aurutõkke paigaldamist paigaldada profiilplekile mineraalvillast või ehitusplaadist sängituskiht. Mineraalvillaplaate võib kasutada paksusega 20 kuni 50 mm ja ehitusplaate alates paksusest 15 mm ja rohkem. Kui katusekonstruktsiooni mehhaanilene kinnitus suudetakse tagada otse kandva profiilpleki külge, siis võib ehitusplaadi alus olla ka õhem kui 15 mm.

Puidust alus. Aurutõkke puitalus peab olema tasane ilma konarlusteta. Alus ei tohi aurutõket vigastada. Puitaluses oleval niiskusel peab olema võimalus sisse pool välja kuivada.

Aurutõkkeks kasutatavad materjalid

Aurutõkkeks kasutatakse erinevaid materjale. Enimakastatatavateks aurutõkkematerjaliks on bituumenrullmaterjal ja plastaurutõke ehk aurutõkkekile. Bituumenaurutõke peab vastama standardile EVS-EN 13970 ja plastaurutõke standardile EVS-EN 13984.

 

6. Lamekatuse aluskonstruktsiooniks võib olla betoon, metall, puit 

Lamekatuse aluskonstruktsioon on katuse kandekonstruktsioon. Katusekonstruktsioonid peavad olema piisavalt jäigad, tasased, liikumatud. Aluskonstruktsioon ei tohi kahjustada katusekonstruktsiooni või takistada sademevee äravoolu. Enne katusekonstruktsiooni ehitamist peavad aluskonstruktsioonid olema kuivad, puhtad, lume- ja jäävabad.

Betoonalus. Betoonist, kergbetoonist või kergkruusbetoonist aluskonstruktsioon võib olla valatud koha peal või toodud tehasest valmisdetailidena ja paigaldatud ehitatavasse konstruktsiooni. Betooni pind peab olema katkematult kulgev vähemalt puuhõõrutud või siledam. Betoonelementide mittemonoliseeritud vuugid peavad olema kaetud leht- või rullmaterjalist ribadega.

Metallalus. Metallalusest aluskonstruktsioon. Lamekatuste aluskonstruktsioonina kasutatakse kandvast terasprofiilplekist aluskonstruktsioone. Võib kasutada ka väljendeid kandev profiilplekk, kandeprofiilplekk, kandev plekk, kandeplekk, alusplekk. Et tagada vajalik plekikinnitite ehk kruvide ankurdustugevus, peab pleki paksus olema vähemalt 0,63 mm või suurem. Kandeprofiilplekkide paigaldusjuhis ja kinnitus on määratud tehase paigaldusjuhendis ja projektis.

Puitalus. Lamekatuse puitalust võib ehitada nii laudadest kui ehitusplaadist.

Laudade minimaalpaksuseks on 20 mm ja maksimaalseks laiuseks 100 mm. Alustalastiku samm oleneb laua paksusest. 20 mm paksuste laudade alustalastiku sammuks on maksimaalselt 600 mm. Lauapaksuse suurenedes võib alustalastiku sammu suurendada.

Plaataluseks kasutatakse ehitusplaate nagu niiskuskindlad või veekindlad vineerid või lamepressplaadid. Plaadid peavad olema vähemalt 15 mm paksused või paksemad. Plaadid paigaldatakse nii, et plaadivuukides ei tekiks ristmustrit. Plaatide vahele on vajalik jätta plaatide vaba paisumist võimaldavad vuugid.

 

7. Lamekatuse kinnitamine vajab vastutustundliku ehitajat

Lamekatusekonstruktsioon kinnitatakse aluskonstruktsiooni peale. Katuse kinnitamine on vajalik tuule- ja tormikahjustuste vältimiseks. Kinnitusvajaduse määramiseks tehakse lamekatuse kinnitusarvutus.

Lamekatuste kinnitamiseks kasutatakse erinevaid kinnitusmeetodeid.

Mehaaniline kinnitamine

Mehaaniliseks kinnitamiseks mimetatakse kinnitust, kus lamekatusekonstruktsiooni kinnitamiseks kasutatakse kinnitustüübleid või/ja kinnituskruve, kinnituskiile, kinnitusnaelu. Kinnitid tuleb paigaldada projekti kohasekt tootja juhiste järgi. Kinnitamisel tuleb tagada vähemalt minimaalne kinnitussügavus. Lamekatuste mehaanilise kinnitamise juures on levinuim plastist teleskooptüübli kasutamine. Plastist tüübli osa peab olema katuse aurutõkke peal oleva soojustuse osast vähemalt 15 mm lühem. Kinnituselemendina kasutatakse kas metallist betoonikiile või kinnituskruve. Teleskooptüübleid kasutatakse, kui soojustuse paksus on 50 mm või paksem. Väiksema soojustuse korral kasutatakse plasttüübli asemel metallist seibe.

Ballastiga koormamine

Ballastiga koormatud katusteks nimetatakse katuseid, mille katusele on paigaldatud raskuseks betoon, betoonplaadid, kivimaterjal, taimestiku aluspõhjaks olev pinnas. Ballastiga koormamist kasutatakse põhiliselt tuulekoormuse, tuleohutuse tõttu või kui ei soovita aurutõkkekihist läbi panna kinnitustüübleid.

Ballastil peab olema piisav kaal. Kivimaterjali puhul peab kivimaterjali kihi paksus olema vähemalt 50 mm. Soovitav on paigaldada ümaraservaline killustik kivi suurusega 16 kuni 32 mm. Teravaservalise killustiku paigaldamisel peab ballasti alla panema geotekstiili minimaalse kaaluga 300 g/m2.

Liimimine

Liimimiseks nimetatakse lamekatuse konstruktsiooni liimimist aluskonstruktsiooni külge. Liimimist kasutatakse juhul, kui aluse läbistamine mehaaniliste kinnititega on mittesoovitav, aurutõkke läbistamine on keelatud, mehaaniline kinnitamine on nõrga aluse tõttu raskendatud.

 

8. Lamekatused võivad olla sisemise või välimise vihmavee äravooluga

Lamekatusele langenud vesi juhitakse katuselt ära kas välimise või sisemise vihmavee äravoolusüsteemi kaudu. Võib kasutada ka kombineeritud vihmavee äravoolusüsteeme. Vihmaveesüsteemide levinuim läbimõõt on 100 mm.

Sisemine vihmavee äravool

Sisemiseks vihmavee äravoolusüsteemiks nimetatakse lahendust, kus katusele langenud vihmavesi juhitakse katuselt ära katusel olevate vihmavee äravoolukaevude ehk lehtrite ehk trappide ja sadeveetorustiku abil.

Välimine vihmavee äravool

Välimise vihmavee äravoolusüsteemiks minetatakse lahendust, kus katusele langenud vihmavesi juhitakse katuselt ära katuse servas paikneva renni või piki räästaid kulgeva veesuunaja , lehtri ja torude abil.

 

9. Lamekatuse kalded on normeeritud

Lamekatuse kalded on vajalikud sademevee äravoolu tagamiseks katuselt. Lamekatuse miinimumkalded sõltuvad kasutuskohast. Katuse kalded peavad olema projekteeritud nii, et katusele ei tekiks veelompe. Kuna lamekatuse miinimumkalded on väikesed, siis vaatamata ehitajate pingutustele võivad veelombid katustele tekkida. Tekkivad lombid ei tohi olla aga sügavamad kui 15 mm. Lompide läbimõõtu ei normeerita.

Tavapäraste lamekatuste kalle on 1:10 kuni 1:40. Võib ehitada ka suurema kaldega lamekatuseid. Tavapäraste katuste neelu- ja vastukalded on 1:60 kuni 1:80. Kergliiklusega lamekatustel, haljastusega katustel, terrassidel on miinimumkalle 1:80. Liiklusega koormatud katusel on miinimumkalle 1:100.

 

10. Enamus lamekatuseid on tuulutatavad

Enamus lamekatuseid on tuulutatavad. Vaatamata vastuabinõudele, satub katusekonstruktsiooni alati niiskust. Niiskust satub katusekonstruktsiooni kõige rohkem katuse ehitamise ajal. Seepärast on esimesel kahel aastal lamekatuse tuulutamine eriti oluline. Kuid niiskust satub katusekonstruktsiooni pidevalt ka läbi tarindikonstruktsiooni hoone ruumidest. Et katusetarindisse sattunud niiskus saaks tarindist välja, ehitatakse lamekatustele tuulutussüsteemid. Tuulutussüsteemid peavad suutma katusekonstruktsioonist rohkem niiskust välja viia kui konstruktsiooni niiskust juurde tuleb.

Lamekatuseid võib ehitada kas tuulutatavatena või mitte tuulutatavatena.

Tuulutust vajavad katused

Tuulutust vajavad mineraalvillaga soojustatud katused, puit- või vineeralusele tehtud katused, kergkruusast kaalletega/vastukalletega katused, kui kergkruus on paigaldatus aurutõkkest ülesse poole, kergkruussoojustusega katused, aurutõkke peal asetseva betoonist tasanduskihiga katused. Soojustatud katused vajavad enamasti tuulutamist. Eraldi tuulutussüsteemi ei ole vaja ehitada plastrullmaterjalist kattega katustele. Enamus Eestis ehitatavatest lamekatustest on tuulutatavad.

Tuulutamist mittevajavad katused

Tuulutamist ei vaja plastrullmaterjaliga kaetud katused, polüstüreen- või polüretaansoojustusega bituumenrullmaterjaliga kaetud katused, vahtklaasist soojustusega katused, pööratud katused. Soojustamata katused enamasti tuulutamist ei vaja.

 

11. Lamekatuse läbiviigud

Lamekatuse läbiviiguks nimetatakse katusekonstruktsioonist läbi tulevaid avasid, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorusid, katuselehtreid, katusepollareid, jahutustorusid, reklaamialuseid, aknaid, luuke või muid katusekonstruktsiooni läbivaid ehituskonstruktsiooni osasid. 

Kõik katuse läbiviigud peab tegema enne katusekonstruktsiooni ehitamist või selle ajal. Läbiviigud tihendatakse katuse aurutõkke pinnalt aurutihedalt ja katusekattepinnalt veetihedalt. Läbiviigud ja läbiviikude kinnitused ei tohi lõhkuda katusekonstruktsiooni. Läbiviike peab lamekatuses olema võimalikult vähe. Läbiviike ei tohi ehitada katuseneeludesse, omavahel liiga lähestikku või vertikaalpindadele liiga lähedale. Läbiviikude soovitav kaugus vertikaalpinnast peab olema vähemalt 500 mm või rohkem. Läbiviikude omavaheline kaugus peab olema mitte vähem kui 200 mm. Kui läbiviikude kaugus on normist väiksem, siis tuleb ümber läbiviikude ehitada ühine katusest läbivigu konstruktsioon. Suurte läbiviikude vee pealevoolukülge katusepinnale tuleb ehitada katuse vastukalle. Lamekatuse kate ehk kattematerjali tõste ehk ülespööre tuleb viia läbiviigu vertikaalpinnale kõrgusega minimaalselt 300 mm ning katuse tulvavee kõrgusest 100 mm kõrgemale. Katusekattematerjalist tõste ülaserva peab kinnitama metallist kinnitus- ehk kaitseplekiga. Väikeläbiviikude juures on soovitav võimalusel kasutada tööstuslikult valmistatud läbiviigutihendeid, mille ülemine serv tihendatakse metallist pingutusklambriga. Korrosiooniohu vältimiseks võiks pingutusklamber olla roostevabast materjalist.

 

12. Käiguteed lamekatusel

Lamekatuse käigutee on katusele ehitatud käigurada, mida mööda võib ja peab katusel käimisel liikuma.

Kui katusel käimine piirdub vaid katuse iga-aastase ülevaatuse, hoolduse, puhastamisega, siis eraldi käigurada ei ole vaja ehitada. Soovitav on ehitada käigurada katusele pääsude juurde, ventilatsioonikambrite uste ja redelite alla. Käiguradade all on soovitav kasutada suurema survetugevusega põhisoojustusmaterjale.

Käiguradade ehitamise lahendused on väga erinevad ja lahendused sõltuvad põhiliselt liikumise koormusest katusel.

 

13. Lamekatus algab ja lõpeb plekiga

Lamekatus algab ja lõpeb plekiga. Lamekatuste ehitamisel kasutatakse ääreplekke, räästaplekke, alustusplekke, lõpetusplekke, vastuplekke, nurgaplekke, katteplekke, seinaplekke, kaitseplekke, parapetiplekke. 

Katusekattega liituvad plekid peab kinnitama katusekonstruktsiooni külge piisava tugevusega. Veekindlalt ja piisava tugevusega peab kinnitama ka rullmaterjalid plekkide külge. Kinnitamisel peab arvestama katusele mõjuva tuulejõuga, liikumisvaruga. Plekkide kinnitamiseks kasutatakse enamasti kruvisid. Kruvid peavad olema sobivad antud konstruktsioonis kinnitamiseks. Kruvid peavad olema piisava tugevuse- ja ilmastikukindlusega. Kruvide korrosioonikindlus peab vastama vähemalt KLA – klassi nõuetele (DIN 50018/FM 4470). Rõhtpindade kinnituskruvidel peab olema ilmastikukindel tihend. Katteplekid ei tohi toetuda lamekatuse rullmaterjalist rõhtpinnale. Kaitseplekid peavad olema ühendatud omavahel tihedalt ja vajadusel piisava kaldega plekile langenud vee soovitud suunda juhtimiseks. Plekkide serva- ja otsapinnad peavad olema kujundama selliselt, et plekile sattunud vesi saaks juhitud kontrollitult.

 

14. Katusepollarid lamekatustel on paljudes riikides normiks

Katusepollarid on turvaseadmed, mida kasutatakse katusel töötavate inimeste ohutuks kinnitamieks, katusele turvatrosside ja turvasiinide, reklaamaluste, käiguradade, aknapesusüsteemide või mõne muu süsteemi kinnitamiseks aga ka ventilatsiooniseadmete, jahutusseadmete ja teiste sarnaste seadmete alustena.

Katusepollarid ehk turvapollarid kinnitatakse katusele vastavuses ehitusprojektiga ja/või tootjatehase paigaldusjuhenditega.Pollarite läbiviigud katuse hüdroisolatsioonist tuleb korralikult tihendada.Pollareid tuleb regulaarselt kontrollida, veenduda nende ohutuses ja töökindluses.Turvapollaritena toimivad katusepollarid peavad olema sertifitseeritud tehasetooted. Katusepollarite suhtes kehtib standart EVS-EN 795:2012.

 

15. Piksekaitse, juhtmed, torud, kaablid lamekatusel

Piksekaitsmed, juhtmed, torud, kaablid tuleb paigaldada nii, et süsteemi elemendid ei kahjustaks hüdroisolatsioonikihti ehk katust.

Kinnitust ei tohi teha läbi hüdroisolatsioonikihi, kaitsepleki. Piksekaitsmed, madalamad antennid, väiksemad kliimaseadmed ja muud sarnased seadmed paigaldatakse katusel alustele. Alused või seadmed peavad olema piisavalt rasked, et tuul neid ära ei puhuks. Kõrgemate antennide, mastide, kinnitustrosside, suuremate kliimaseadmete, suurte reklaamaluste tarbeks peab paigaldama katusesse katusepollarid või projekteeritud tugikonstruktsioonid. Peenikeste juhtmete, kaablite torude lamekatusest läbiviimiseks tuleb kasutada sobiva läbimõõduga manteltorusid, mille katusest välja jääva osa ülemine ots on keeratud sobiva raadiusega 180 kraadi katuse suunas tagasi. Manteltorud peavad olema kinnitatud katusekonstruktsiooni jäigalt ja korralikult hüdroisoleeritud.

 

16. Lamekatuseid võib liigitada väga erinevate tunnuste alusel

Lamekatuste neli kõige sagedamini kasutatavat liigitust:

  1. Kõige sagedamini liigitatakse lamekatuseid tavakatusteks ja pööratud katusteks.

Tavakatusel paikneb katuse hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht katusekonstruktsioonis kõige peal. Pööratud katustel aga paikneb hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht soojustuskihi all ehk aluskonstruktsiooni ja soojustuse vahel.

2. Vastavalt vajadusele lamekatused soojustatakse või ei soojustata. 

Lähtudes eeltoodust liigitatakse lamekatuseid tuulduvateks või mittetuulduvateks lamekatusteks.

3. Vastavalt lamekatuse konstruktsioonist lamekatuseid tuulutatakse või ei tuulutata. Lähtudes eeltoodust nimetatakse lamekatuseid tuulduvateks lamekatusteks või mittetuulduvateks lamekatusteks.

4. Vastavalt lamekatuse konstruktsioonile liigitatakse lamekatused kas sisemise vihmavee äravooluga katusteks või välimise vihmavee äravooluga katusteks.

 

17. Lamekatuse ülevaatused ja hooldustoimingud

Lamekatuse ülevaatused ja hooldustoimingud peavad toimuma regulaarselt. 

Ülevaatustel peab vaatama lamekatuste üldseisukorda, tarindeid ning veeärastust. Lamekatuseid tuleb kontrollida vähemalt 1-2 korda aastas. Lamekatuseid tuleb kontrollida ka peale ekstreemseid ilmastikuolusid (torm, tuisk, raju), peale erinevaid mittetavapäraseid toiminguid katusel (katuselt toimuvad fassaaditööd, aknavahetused, seadmete paigaldused, remondid või mõned muud sarnased tegevused).

 

18. Lamekatuse remont, renoveerimine, rekonstrueerimine

Lamekatuse remont, renoveerimine, rekonstrueerimine on lamekatuste ajajoonel paratamatu ettevõtmine.

Lamekatused nagu kõik teisedki ehituskonstruktsioonid vananevad nii füüsiliselt kuid ka moraalselt.

Lamekatuste remondiks nimetatakse tegevusi katusel, kus remonditakse ära mingi katuse osa.

Lamekatuste renoverimiseks nimetatakse tegevusi katusel, kus vahetatakse ära lamekatuse katusekate.

Lamekatuse rekonstrueerimiseks nimetatakse tegevusi katusel, kus muudetakse ehituse piirdekonstruktsioone, asendatakse ning muudetakse kande- ja jäigastavaid konstruktsioone.

Lamekatuste remondil ja renoveerimisel ehitusprojekt ei ole nõutud. Lamekatuse rekonstrueerimisel on vaja teha lamekatuse rekonstrueerimise projekt.

Enne tööde algust tuleb hinnata lamekatuse tehnilist seisundit. Esmalt tuleb teha katuse visuaalne hindamine. Vajadusel tuleb teha katuse kontrollavamised. Suuremahuliste tööde ehk katuste rekonstrueerimise korral tuleb teha rekonstrueerimise projekt.

Kui katuse aluskonstruktsioon ja katusekonstruktsioon võimaldavad, siis jäetakse olemas olevad konstruktsioonid alles. Eriti oluline on see kasutuses oleva hoone korral.

Loe vee:

Lamekatuse projekteerimise juhised

Kergkruussoojustusega katuste projekteerimisjuhend

Vahtklaas soojustus Tartus objektil Kvartal

Paikuse Spordi- ja Tervisekeskuse lamekatus

Pääste- ja Häirekeskuse katus Tartus

Terrasside soojustamine Tartus

Honda Tartu katuse ehitamine profiilplekile

Põltsamaa ametikooli praktikamaja katus

Eesti Energia AS Enefit tehase lamekatused

Mätaskatuse ehitamine Tehvandi hotellile Otepääl

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused

Omikum. Geeni- ja biotehnoloogia keskuse katus

Teaduskeskus AHHAA katusetööd Tartus

Tehvandi Spordikompleks SA läänetribüüni katus

Evari kodulehe esileht

Wikipedia

 

OÜ Evari Ehitus – kasulikku – lamekatus