Katuselehter viib katuselt sadevee

Katuselehter on läbiviik katusest, mis on ette nähtud sademevee äravooluks katuselt

 

Eemaldab vihma- ja sulamisveed laugetelt sissepoole kaldega katustelt.

Katuselehtrit nimetatakse ka vihmaveelehter, sadeveelehter, äravoolulehter, lamekatuselehter, katusekaev, vihmaveekaev, sadeveekaev, äravoolukaev, lamekatusekaev,

 

Katuselehtrite jagunemine

  1. Üheastmelised katuselehtrid. Üheastmelise katuselehtri äravoolutoru peab olema kogu katust läbival osal ühest tükist ja ühenduskoht peab olema jälgitav ehk kontrollitav allpool katuse kandekonstruktsiooni.
  2. Kaheastmelised katuselehtrid ehitatakse välja kahes järgus. Alumine aste toimib ehituse ajal aurutõkkepealse sademevee äravoolulehtrina. Peale katuse soojustamist hüdroisolatsiooni paigaldamise ajal paigaldatakse alumisse astmesse survetihedalt teine ehk pealmine aste.
  3. Mitmeastmelised katuselehtrid. Võimaldavad sajuvee äravoolu nii katuse pinnalt kui katusekonstruktsiooni seest. Kasutatakse pööratud katustel, haljastusega katustel, terrassidel, liiklusega koormatud katustel.

 

Sadevee äravoolu korraldamine katuselt

  1. Katuse äravoolu kavandamisel peab arvestada lühiajalise vihmavee maksimaalse sademevee hulgaga.
  2. Katuselehtri minimaalne läbimõõt on 70 mm. Väiksema läbimõõduga katused võivad ummistuda ja külmuda.
  3. Ühe tavamõõtmetes (D=100 mm) katuselehtri ehk katusekaevu vee valgala ei tohi olla suurem kui 200 m2. Erandjuhtudel võib  vihmavee valgala olla suurem, kui ekstreemoludes vee eemaldamine katuselt on ette nähtud üle katuse serva.
  4. Katuselehter peab olema kaetud prahisõelaga. Sõela veeläbilaskvus peab vastama katuselehtri läbilaskevõimele. Sõelad peavad olema valmistatud tehases.
  5. Katuselehter võib olla varustatud tagasilöögiklapiga.
  6. Katuselehter võib olla soojustatud ja varustatud reguleeritava küttekaabliga. Küttekaabel on kohustuslik, kui katuselehtri läbimõõt on väiksem kui 100 mm. Metalllehtrite puhul, kui lehter siseneb ja läbib köetavaid ruume, ei ole küttekaabli kasutamine hädavajalik.
  7. Katuselehter peab asetsema ümbritsevast katusetasapinnast 20 mm madalamal lehtri tsentrist mõõdetult.
  8. Madalam katuse osa võiks olla lehtri ümber mõõtudega 900×900 mm. Vanni servad lõigatakse kaldu.
  9. Katuselehtri ääriku alla paigaldatakse 900×900 mm suurune täiendav hüdroisolatsioonilapp. Lapile paigaldatakse katuselehter. Lehtri peale ehk pealiskihi alla paigaldatakse lisa hüdroisolatsioonimaterjalist lapp suurusega 900×900 mm, mille keskele lõigatakse ava, mille läbimõõt on 100 mm lehtri avast suurem. Kui kasutusjuhend ei näe ette teisiti, siis viimase kihina paigaldatakse katusekatte materjali pealiskiht, mis ulatub katuselehtri toru servani.
  10. Katuselehtrite omavaheline kaugud ei tohi olla suurem kui 15 meetrit.
  11. Katuselehtri tsenter peab olema vertikaalpinnast vähemalt 500 mm kaugusel.
  12. Pikimal sadevee teekonnal ei tohi olla takistusi (katuseaknad, luugid, läbiviigud ja muu selline).
  13. Katuselehtri paiknemine katusel peab arvestama ka katuse aluskonstruktsiooni ja parapeti lahendustega.
  14. Parapetiga katustel sadevee äravoolu ummistuste tõttu tekkida võivate vee kogunemise vältimiseks on soovitav paigaldada avariiline vee ärajuhtimine läbi parapeti.

OÜ Evari Ehitus – kasulikku – katuselehter