Oleme spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele. Teeme töid aastaringselt üle Eesti.

Valik tehtud töödest aastal 2012. Tule ja vaata lähemalt!

 

Eesti Energia AS Enefit 280 õlitehase katused

Eesti Energia AS Enefit 280 õlitehase katused

Eesti Energia AS Enefit 280 õlitehase katused ehitati mitme erineva ehitusetapiga

Eesti Energia AS Enefit 280 õlitehase katused

Eesti Energia AS Enefit 280 õlitehase katuse ehk palju erinevaid katuseid ehitas OÜ Evari Ehitus 2011. kuni 2013. aastal. Tegelikkuses kestsid katusetööd ligemale kaks aasta.

Suurimaks väljakutseks oli kaldgaleriide katuste ehitamine. Galeriide kõrgeim osa asus 80-90 m kõrgusel maapinnast. Väga hoolikalt tuli läbi mõelda katusel töötavate inimeste suhtelisel kitsastel katustel liikumine ja turvalisus. Samuti pidi hoolikalt planeerima materjali toimetamise katusele.

Tuhapulbi pumpla katus. Katuse aluskonstruktsioon korrastati. Katuse aluskonstruktsioonile paigaldati L-plekid mõõtudega 100*500 mm. Betoonpinnale keevitati ühekordsest SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht.

Katus soojustati täisvillsoojustusega. Põhisoojustuseks kasutati kivivilla Technoroof N30 paksusega 150 mm. Põhisoojustuse pealmisle pinnale hööveldati katuse tuulutuse peakanalid. Peakanalite laiuseks on 90 mm ja sügavuseks 50 mm. Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati tuulutussoontega Isover klaasvillast kattekiht. Tuulutussooned paigaldati katuse kaldega samas suunas. Katuse vastukalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist.

Katuse katteks ehk hüdroisolatsioonikihiks ehk vett pidavaks kihiks keevitati katusele kahekihiline SBS bituumenrullmaterjalist kate. Katte alumisest kihist kinnitati katus aluskonstruktsiooni külge. Kinnitamiseks kasutati katuse tüübleid ehk teleskooptüübleid. Kinnituselemendiks olid metallist betoonikiilud. Kiilud löödi betoonpinda puuritud aukudesse. Katusepinna ja vertikaalpinna ühendusjoonele kinnitati kruvidega immutatud puidust kolmnurkne liist.

Parapetid kaeti kahekihilise SBS bituumenrullmaterjaliga. Parapettidele paigaldati parapetiplekid. Katus on sisemise vihmavee äravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks katuselt paigaldati katusekonstruktsiooni vihmavee kaevud ehk vihmavee lehtrid. Kaevud on elektrilise küttega. Prahi kaevu sattumise kaitseks paigaldati kaevudele peale prahisõelad. Katusele paigaldati 10 alarõhutuulutit. Tuulutite kinnitamiseks ja ühenduskoha tugevdamiseks keevitati tuulutite jalamitele tugevduslapid ehk lisalapid.

Kogu tehase katused ehitati lamekatustena.

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Energia AS Enefit-280 õlitehas
Aadress:   Auvere küla, Vaivara vald, Ida-Virumaa

Galerii

1953. aastal võeti Eestis kasutusele õli tootmise tehnoloogia, kus õli tootmisel kasutati tahket soojuskandjat.

Murranguliseks oli 1980. aasta, kui elektrijaama kõrvale ehitati uus õlitehas, kus pandi tööle uus süsteem nimega Enefit ehk sobivad energialahendused. Kuna loodetud efekti koheselt ei saadud, tuli seadmeid 70 protsendi ulatuses uuendada. Tehases töötab kaks seadet – vanas teahases Enefit-140 ja uues tehases Enefit-280. Number näitab, mitu tonni põlevkivi seade ühes tunnis töötleb. Kokku on välja töötratud 4 tehnoloogiat ja Enefit on üks kahest, mis suudab töödelda peenikest põlevkivi.

Mätaskatus Tehvandi Spordikeskus SA Tehvandi Hotellil

Mätaskatuse ehitus Tehvandi Hotellile Otepääl

Ainulaadse mätaskatuse ehitus Tehvandi Hotellile Otepääl Valgamaal

Mätaskatus Tehvandi Spordikeskus SA Tehvandi Hotellil

Ainulaadse mätaskatuse ehitus Tehvandi Hotellile Otepääl.  Hüdroisolatsioonitööd ja soojustustööd tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Horisontaal- ja kaldpinnad. Hotellihoone ehitati eelmise sajandi 80-te aastate esimesel poolel. Toona jäi ehitus lõpetamata ja mätaskatus ehitamata. Hoone oli osaliselt kaetud pinnasega. Praeguse renoveerimise käigus eemaldati hoonelt kogu ümbritsev pinnas. Ehitise väliskonstruktsioonilt eemaldati kõik kunagi ehitatud ja paigaldatud kattekihid. Kunagi ehitatud kandekonstruktsioon puhastati ja korrastati. Ehitati juurde mõned tugiseinad ja kindlustati olemas olevaid. Olemas olevale kandekonstruktsioonile valati kergbetoonist vajalikud kalded. Parema nakkumise saavutamiseks aluspind krunditi ehk kaeti bituumen praimeriga.

Aluspinnale keevitati kahekihilisest ehk kahest kihist SBS bituumenrullmaterialist hüdroisolatsiooni kiht ehk kaitsekiht ehk vett pidav kiht. Tegemist oli erikujuliste pindadega. Pindadele keevitati  SBS bituumenrullmaterjalist tõsted ehk ülespöörded.

Hoone soojustamiseks kasutati Styrofoam 250 soojustust. Soojustuse paksus moodustus plaatidest paksustega 125+125 mm. Soojustuse peale paigaldati dreenimatid, filterkangas, veesalvestuskihiks niiskusmatt, raamistik aluspinnase hoidmiseks, kasvupinnas ja taimestik. Nähtavad parapetid, karniisid kaeti katuse ääreplekkidega.

Vertikaalpinnad. Betoonist aluspinnad puhastati, korrastati. Nakkumise parandamiseks pinnad krunditi ehk kaeti praimeriga. Pindadele keevitati kahes kihis ehk kahekihiline SBS bituumenrullmaterjalist kattekiht ehk hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht. Pinnad soojustati Styrofoam 250 soojustusega. Selleks paigaldati soojustusplaadid kahes kihis pakksusega 100+50 mm.

Erinevad tööd. Objektil oli väga palju erinevaid ja ettenägematuid töid. Terrassid, parklad, ventilatsioonišahtid, erinevad sissepääsud, trepikojad, liftišahtid, tugimüürid, varikatused, prügihoidlad. Katuse pollaritele ja toru läbiviikudele paigaldati kummikraed. Paigaldati erikujulisi tormiplekke, katteplekke, ääreplekke, lõpetusplekke, parapetiplekke. Tööde käigus mõned projektlahendused muutusid. Sageli tuli kasutada ainulaadseid lahendusi.

Objekti andmed

Objekt:   Tehvandi Spordikeskus SA Tehvandi Hotell
Aadress:   Nüpli küla, Otepää vald, Valgamaa

Galerii

Tehvandi Hotellis on 45 tänapäeva nõudmistele vastavat hotellituba, kuhu mahub tavatingimustes 84 külalist. Koos lisakohtadega on hotellis võimalik ööbida kuni 100 inimest.

Hoones on veel vestibüül puhkenurga ja internetiga, seminariruum, saunaruumid, massaažiruumid, arsti kabinet, laste mängutuba, varustuse lao- ja hoolderuumid, Selvepesula paikneb teisel korrusel.

Hoone siseões on ilus park ja õdus 50-kohaline terrass. Hoone ees on autoparkla 32-le autole, rattahoidla, istumisnurk.

Bituumenrullmaterjalist kattega Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont

Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont

Bituumenrullmaterjalist kattega Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont

Bituumenrullmaterjalist kattega Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont

Tartu Vene Lütseumi lamekatuste remont. Vundamendi hüdroisolatsioonitööd ja soojustustööd tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Objektil tehti ehitustöid kahes järgus. Esmalt tehti korda vundamendid ja mõne aja pärast katused.

Vundamendid. Olemasoleva hoone vundamendid kaevati lahti, pesti survepesuriga puhtaks ja korrastati. Vundamendi välispind krunditi ehk kaeti praimeriga ja kleebiti peale SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht. Vundamendid soojustati vahtpolüsteroolist EPS 120 100 mm paksuste plaatidega.Plaatidevahelised praod täideti ehitusvahuga.

Lamekatus. Olemas olev lamekatus puhastati, lammutati olemas olevad ventilatsioonikorstnad, katuse karniisid, vihmaveerennid ja vihmaveetorud. Olemas olev parapet ehitati kõrgemaks. Kagu vana katuse pind korrastati.

Katuse põhisoojustuseks kasutati Tehnoroof N30 140+120 mm soojustust. Lamekatuse tuulutussüsteem ehitati 30 mm paksustest Isover tuulutussoontega villaplaatidest. Villaplaadid paigaldati soontega katusekalde suunas. Plaatide tuulutussooned ühendati tuulutuse peakanalitega. Tuulutuskanalid ehitati mõõtudega 90*50 mm.

Katusepind hüdroisoleeriti kahekordse SBS bituumenrullmaterjalist katusekattega ehk katte kihiga. Kogu konstruktsioon tüübeldati ehk kinnitati aluspinna külge katusetüüblitega. Kinnitamiseks kasutati plasttüübleid.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati erinevatel katustel kas vee äravoolukaevud või vihmaveerennid koos vihmaveetorudega.  Parapettidele paigaldati püstvaltsiga parapetiplekid. Välimise vee äravooluga katustele aga ääre- ehk räästaplekid. Lamekatuste tuulutamiseks paigaldati katusele alarõhutuulutid. Alarõhutuulutite kinnituste tugevdamiseks keevitati ühenduskohtadele lisaks tugevduslapid.

Ehitati kandvale profiilplekile toetuv ventilatsiooniruumide katus ja varikatused.

Objekti andmed

Objekt:   Tartu Vene Lütseum
Aadress:   Uus 54, Tartu

Galerii

Kooli ajalugu:

  • Tartu Aleksander Puškini Kool alates 1. septembrist 2014
  • Tartu Vene Lütsium (TVL) alates 24. august 2007
  • Tartu Slaavi Gümnaasium liideti Tartu Puškini Gümnaasiumiga 2007
  • Tartu Slaavi Gümnaasium (TSG) alates 01.05.1997
  • Tartu 6. Keskkool 1969-1997
  • Tartu 3. Kaheksaklassiline kool 1965-1969
  • Tartu 3. Keskkool 1962-1965
  • Tartu 6. Kaheksaklassiline kool 1960-1962
  • Tartu 6. Keskkool 1963-1960
  • Tartu 8. Seitsmeklassiline kool 1946-1953

 

Eesti Maaülikooli metsamaja D-korpuse katused soojustati vahtpolüsterooliga EPS 60

Eesti Maaülikooli metsamaja D-korpuse katused

Eesti Maaülikooli metsamaja D-korpuse katused soojustati vahtpolüsterooliga EPS 60

Eesti Maaülikooli metsamaja D-korpuse katused soojustati vahtpolüsterooliga EPS 60

Eesti Maaülikooli metsamaja D-korpuse katused ehitas OÜ Evari Ehitus 2012. aastal. Katused on SBS bituumenrullmaterjalist kahekordse kattega. 

Betoonist aluskonstruktsioon ehk kandekonstruktsioon puhastati ja korrastati. Katuse kandekonstruktsioonile keevitati ühekihiline SBS rullmaterjalist aurutõkkekiht.

Põhisoojustuseks paigaldati vahtpolüsteroolist EPS 60 plaatsoojustus. Lamekatuse tuulutamiseks laotati põhisoojustuse peale tuulutussoontega katusevilla plaadid paksusega 30 mm.  Plaatide tuulutussooned kulgesid katusekalde suunas ehk madalamalt kõrgemale. Tuulutussooned ühendati katusetuulutuse peakanalitega. Peakanalid lõigati vahtsoojustuse pealmisesse pinda mõõtmetega 90*50 mm.

Katuse vettpidavaks kihiks keevitati katusele kahekordne SBS bituumenrullmaterjalist kattekiht ehk hüdroisolatsioonikiht. Katusekonstruktsioon kinnitati katuse kandekonstruktsiooni külge plastist katusetüüblitega. Katuse vastukallete ehitamiseks kasutati kaldu lõigatud vahtpolüsterooli.

Ehitati immutatud puidust ja OSB 3 ehitusplaadist parapetikonstruktsioon, mis kaeti bituumenrullmaterjalist kattega ehk tõstetega ehk ülespööretega. Parapeti ülemine ehk horisontaalne plaat paigaldati katuse poole piisava kaldega ja parapetile ehitati peale plekist kate. Paigaldati tormiplekid. Katus on sisemise vihmavee äravooluga. Vihmavee katuselt ärajuhtimiseks kinnitati katusesse küttega katusekaevud. Kaevud paigaldati katuste madalamatesse punktidesse katusepinnast 3 cm madalamale. Prahi kaevu sattumise vältimiseks pandi kaevudele peale prahisõelad.

180 m2 ulatuses kasutati katuse soojustuseks soojustusvahtu Styrofoam 250 paksusega 170 mm. Paigaldati filterkangas ja ehitati betoonist kalded.

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Maaülikooli metsamaja D-korpuse juurdeehitus
Aadress:   Fr. R. Kreutzwaldi 5, Tartu

Galerii

Eesti Maaülikooli metsamaja D-korpus ehk Eesti Maaülikooli Taastuvate loodusvarade teaduskeskus avati 20. veebruaril 2014. aastal.

Antud keskusesse on koondunud ülikooli roheliste teadustega tegelevad üksused. Üksuses töötavad teadlased ja toimub õppetöö. Ruumi on 5100 m2.

Hoone arhitektuurilise lahenduse tegid KAMP Arhitektid.

Teaduskeskuse rajamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) 4,95 miljoni euroga. Renoveerimistööde kogumaht oli peaaegu 7 miljonit eurot.

Eesti Maaülikooli metsamaja ABC korpuse hüdro ehk vundamendi hüdroisolatsioonitööd tehti SBS bituumenisolatsioonist

Eesti Maaülikooli metsamaja ABC korpuse hüdro

Eesti Maaülikooli metsamaja ABC korpuse hüdro ehk vundamendi hüdroisolatsioonitööd tehti SBS bituumenisolatsioonist

Eesti Maaülikooli metsamaja ABC korpuse hüdro ehk vundamendi hüdroisolatsioonitööd tehti SBS bituumenisolatsioonist

Eesti Maaülikooli metsamaja ABC korpuse hüdro ehk vundamendi hüdroisolatsioonitööd ja vundamendi soojustustööd tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Lahtikaevatud vundament pesti survepesuriga puhtaks, tasandati aluspind ja krunditi ehk kanti peale praimer. Vundamendile keevitati hüdroisolatsiooniks ühekihilisest SBS bituumenrullmaterjalist isolatsioonikiht. Vundamendid soojustati EPS 120 vahtpolüsteroolist soojustusega. Soojustusplaatide ühenduskohad täideti paisuva vahuga.

Renoveerimise käigus tehti olemas oleval lamekatusel vajalikud soojustustööd, hüdroisolatsioonitööd, parapeti ehitustööd. Parandati katuse kaldeid.

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Maaülikooli õppehoone ABC korpuse renoveerimine
Aadress:   Kreutzwaldi 5, Tartu

Galerii

Eesti Maaülikooli metsamaja ehitati eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate esimesel poolel toonase Tartu Kolhooside Ehituskontori (KEK) poolt ja oli oma aja kohta suur ehitus. 

Ligi 30 aastat hiljem ei vastanud toona ehitatud hoona aga kaasaja nõuetele ja maja renoveeriti 2,7 miljoni euroga CO2 heitmekvoodi müügiraha eest. Tööde käigus soojustati õppehoone sokkel ja fassaadid. Vahetati välja aknad ja uksed. Täielikult uuendati küttesüsteem ja paigaldati soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem.

Tartu Meditsiini kõrgkooli ühiselamu katusetööd

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katusetööd

Vahtpolüsteroolist EPS 60 soojustusega Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katusetööd

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katusetööd

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu katusetööd, sokli hüdroisolatsiooni– ja soojustustööd tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Lahtikaevatud sokli aluspind pesti puhtaks survepesuriga, korrastati ja hüdroisolatsiooni nakkumise parandamiseks krunditi ehk kaeti praimeriga. Soklile keevitati peale SBS bituumenmaterjalist hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht. Sokli soojustamiseks kasutati EPS 120 vahtpolüsteroolist 150 mm ja Styrofoamist SL-AN 100 mm paksuseid soojustusplaate.

Renoveerimise käigus ehitati kahesuguseid katuseid: tava- ehk pehmeid katuseid ja pööratud ehk käidavaid katuseid.

Tavakatuse ehk pehme katuse kandekonstruktsiooniks paigaldati kandev profiilplekk ehk kandplekk. Profiilplekid kinnitati kruvidega aluskonstruktsiooni külge. Plekile paigaldati 50 mm paksune kivivillast soojustusplaat. Soojustusplaadile keevitati SBS bituumenrullmaterjalist aurutõkkekiht.

Põhisoojustuseks kasutati lamekatusevillasid paksusega 200 mm ja EPS 60 vahtpolüsteroolist plaate paksusega 50 mm.  Katuse kalded ehitati vahtpolüsteroolist. Tuulutussooned ühendati tuulutuse peakanalitega. Peakanalid hööveldati põhisoojustuse pealmisesse pinda mõõtmetega 90*50 mm.

Katus kaeti kahekordsest SBS bituumenrullmaterjalist katusekattega. Katus kinnitati katusetüüblitega katuse aluskonstruktsiooni külge. Ehitati immutatud puidust ja ehitusplaadist seinakonstruktsioon ja parapetid. Parapetid kaeti bituumenrullmaterjaliga ja peale paigaldati parapetiplekk. Ülestõsted seintele lõpetati seinaplekkidega. Vihmavee ärajuhtimiseks katuselt paigaldati katuse vee äravoolukaevud. Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks paigaldati tuulutuse peakanalitele alarõhutuulutid.

Käidavad ehk pööratud katused ehitati raudbetoonist paneelidele. Olemas olev aluspind korrastati ja alusele keevitati peale SBS bituumenrullmaterjalist aurutõkkekiht. Katus soojustati vahtpolüsteroolist EPS 100 kolmekihilise (3*100 mm) soojustusega. Katusekalded ehitatid kaldu lõigatud vahtpolüsterooliga EPS 100 ja fibo kergkruusa ehk keramsiidiga. Soojustusele valati betoonist kattekiht. Katuse hüdroisolatsiooniks keevitati kivinenud betoonile kahekordne SBS bituumenrullmaterjalist kattekiht. Ehitati vajalikud parapeti- ja seinakonstruktsioonid. Paigaldati katuse ääreplekid, seinaplekid ja parapetiplekid. Vihmavee ärajuhtimiseks katuselt paigaldati kaheastmelised elektrilise küttega katusekaevud.

Objekti andmed

Objekt:   Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu
Aadress:   Nooruse 5, Tartu

Galerii

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu renoveeriti heitmekvoodist saadud rahaga. Osaline renoveerimistöö maksis umbes 2,2 miljonit eurot.

Üheksa korruseline ühiselamu valmis 1976. aastal. Üldpinda on majas üle 13 tuhande m2 ja voodikohti 400.

Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse katusetööd

Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse lamekatus

Vahtpolüsterool EPS 60 Silver soojustusega Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse lamekatus Tartus

Vahtpolüsterool EPS 60 Silver soojustusega Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse lamekatus Tartus

Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehituse lamekatus Tartus. Katuse ehitas OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Ehitati kahel erineval tasapinnal. Madalamal katusel renoveeriti olemas olev lamekatus. Paigaldati SBS rullmaterjalist aurutõkkekiht.

Soojustuseks kasutati vahtpolüsterool EPS 60 Silver 300 mm paksust soojustust. Kalded ehitati samast kaldu lõigatud materjalist. Vastukallete valmistamisel kasutati fibo kegkruusa.

Hüdroisolatsiooniks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenmaterjal. Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeldati aluskonstruktsiooni külge katuse tüüblitega. Katusele ehitati soojustatud parapetikonstruktsioon ja seinakonstruktsioon. Paigaldati katusekaevud, alarõhutuulutid, katuseluugid.

Kõrgemale osale paigaldati kandev profiilplekk, suitsuluugid, katuseaknad. Muu katusekonstruktsioon jäi samaks.

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehitus
Aadress:   Vanemuise 42, Tartu

Galerii

Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjalisi algmaterjale hakkas koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi alguses. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald ja teised. Esimese suurkogumise aga organiseeris Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus.

Eesti esimese iseseisvuse ajal juhtisid kõikide arhiivide tegevust kolleegiumid ja arhiivid kuulusid Eesti Rahva Muuseum (ERM) koosseisu.

1940. aastal kõik muuseumid riigistati ja Eesti Rahva Muuseum jagati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks.

1946-1995 oli Kirjandusmuuseum Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarasutus.

1995. aastal sai asutus nimeks Eesti Kirjandusmuuseum.

Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia labor ehk laborikompleks

Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia labor

Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia labor ehk laborikompleks Tõraveres Tartumaal sai uued katused

Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia labor ehk laborikompleks

Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia labor ehk laborikompleks renoveeriti 2012. aastal. Lamekatused ehitas OÜ Evari Ehitus.

Ehitati palju erinevaid katuseid. Uued katused ehitati nii olemasolevatele katustele, kui ka täiesti uutele hoone osadele. Uute katuste kandekonstruktsiooniks kasutati kandvat profiilplekki ehk kandeplekki. Katusekonstruktsiooni aurutõkkeks kasutati nii kile kui ka SBS bituumenmaterjalist aurutõkkeid.

Katuste põhisoojustuseks oli vahtpolüsterool EPS 60 paksusega 200 – 300 mm. Kandeprofiilplekil katuste osas paigaldati alumieks kihiks 20 mm paksune kõvem katusevill. Katusekonstruktsiooni tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati Isover 30 mm paksuseid tuulutuskanalitega katuse plaate. Katuse kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolis ja vastukalded kergkruusast.

Lamekatus kaeti kahes kihis keevitatud SBS rullmaterjaliga ehk hüdroisolatsiooniga. Läbi alumise rullmaterjalikihi katusekonstruktsioon tüübeldati katusekonstruktsiooni külge. Parapetikonstruktsioonid ehitati niiskuskindlatest OSB 3 plaatidest. Parapetid soojustati. Katteks paigaldati parapettidele katteplekid. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusekaevud. Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks keevitati katusele alarõhutuulutid.

Renoveeriti peale tava lamekatuste veel vaatlustorn, valtsplekist viilkatus. Ehitati juurde varikatused.

Objekti andmed

Objekt:   Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia laborikompleks, tööruumid ja külastuskeskus
Aadress:   Observatooriumi 1, Tõravere, Nõo vald, Tartumaa

Galerii

Tartu Observatoorium Tõraveres valmis 1964. aastal. Peahoone renoveeriti 2012. aastal. 

Tartu Observatooriumi alged ulatuvad 1802. aastasse, kui taasavatus Tartu Ülikooli asus tööle astronoom-vaatleja.1812. aastal valmis Tartu Tähetorn.

Alates aastast 1814 alustas F.G.W. Struve regulaarseid astronoomilisi vaatlusi.  1824. aastal paigaldati tähetorni tolleaegne maailma suurim 9-rolline akromaatiline teleskoop.

1837. aastal määras Struve esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. 1885. aastal avastas E. Hartwing supernova Andromeeda udukogus.

1919. aastal hakati Eesti ennustama ametlikult ilma. 1922. aastal määras E.J.Öpik Andromeeda udukogu kauguse.

1963. aastal valmis Tõraveres peahoone ja paigaldati 50 sentimeetrise läbimõõduga teleskoop. 1964. aastal moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. 1969. aastal algas 1,5 m läbimõõduga teleskoobi torni ehitamine, mis valmis 1974. aastal.

1997. aastal esitas Jaan Einasto Universumi suuremastaabilise struktuuri teooria. 1998. aastal avati uus teleskoop Zeiss 600. 1999. aastal alustas tööd kaheksast arvutist koosnev kobararvuti. 2013. aastal saadeti orbiidile esimene Eesti sateliit ESTCube-1.

Katuse remont A.Le Coq Tartu õlletehas

A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont

A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont koosnes erinevatest katustest

Katuse remont A.Le Coq Tartu õlletehas

A. Le Coq AS Tartu õlletehase katuse remont. Remonditöö tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal. 

Katuse remonditööd koosnesid mitmest osast. Renoveeriti muuseumi hoone katust, tornihoone ventilatsioonišahti, ehitati laadimisplatvormi ja laadimisruumi erinevaid varikatuseid.

Olemas olevad katused puhastati, korrastati ja keevitati katusele uus SBS rullmaterjalist katusekate ehk hüdroisolatsioonikiht ehk katuse kattekiht ehk vett pidav kiht. Paigaldati vajalikud katuse ääreplekid. Katuse ja seina ühenduskohad soojustati.

Uutele katustele paigaldati profiilplekist kandeplekk ehk katuste aluskonstruktsioon. Kandeplekid paigaldati omavahelise pikiülekattega 150 mm. Plekid kinnitati alustalade külge isepuuruvate kruvidega. Igasse laine põhja keerati kaks kinnituskruvi. Plekipaanide pikiühendused ühendati kinnituskruvidega sammuga 50 mm.

Kandeplekkidele paigaldati OSB3 niiskuskindlad puitlaastplaadid. Plaatide kinnitamiseks kasutati kruvisid.

Katuste äärde paigaldati veeninaplekid. Plekkide kinnitamiseks kasutati kruvisid. Kruvid paigaldati sik-sak paigutusega sammuga 100 mm. Lamekatusele keevitati SBS bituumenrullmaterjalist kattekiht ehk hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht. Bituumenrullmaterjali paanid paigaldati omavahelise ülekattega pikivuugis 100 mm ja ristivuugis 150 mm. Katte pikivuukidest kinnitati katusekate puitlaastplaatide külge kruvide ja seibidega. Kinnituskruvid paigaldati sammuga 400 mm. Katuse horisontaalosa ja vertikaalosa ühendusjoonele kinnitati immutatud okaspuidust kolmnurkne liist. Seinale ja parapettidele keevitati bituumenrullmaterjalist ülespöörded ja paigaldati lõpetusplekid.

Objekti andmed

Objekt:   A. Le Coq AS Tartu õlletehase renoveerimine
Aadress:   Laulupeo pst 15, Tartu

Galerii

Tartus hakati tööstuslikult õlut pruulima 1783. aastal.

Esimesed eraõllevabrikud alustasid Tartus tööd 19. sajandil. 1807. aastal rajas joogikaubandusega tegelenud perekond firma A.Le Coq&CO.

1893. aastal ostis J.M.Friedrich pärijatelt õlletehas ära ja pani tehasele uue nime Tivoli.

1912. aastal asutati Londonis aktsiaselts A.Le Coq Ltd. ja Tartu õlletehas alustas tööd asutatud firma tütarfirmana. 1917. aastal rüüstasid õlletehase Vene sõdurid ja 1918. aastal tehase allesjäänud seadmed Saksa keisririigi väed. 1921. aastal alustas tehas jälle tööd.

1941. aastal tehas riigistati ja õlletehas sai endale uueks nimeks Tartu Õlletehas.

1995. aastal tehas erastati. 1999. aastal võeti taas kasutusele kaubamärk A.Le Coq. 2004. aastal sai tehasest suurim joogitootja Eestis.

Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustus Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi renoveerimisel

Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament

Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament renoveeriti ehk paigaldati vundamendi välispinnale hüdroisolatsioonikiht ja soojustati

Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustus Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi renoveerimisel

Eesti Maaülikooli Järvemuuseumi vundament ehk vundamendi hüdroisolatsioonitööd ja soojustustööd  Limnoloogiakeskuse renoveerimisel tegi OÜ Evari Ehitus 2012. aastal.

Lahtikaevatud vundament pesti survepesuriga puhtaks ja korrastati. Nakkumise parandamiseks vundamendi välispind krunditi ehk praimertati ja pinnale keevitati SBS bituumenrullmaterjalist ühekihiline hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht.

Soojustuseks kasutati EPS 120 vahtpolüsteroolist plaate. Plaadid kleebiti vundamendi hüdroisolatsioonikihi külge kuumutades selleks gaasipõletiga vundamendile keevitatud hüdroisolatsioonikihti. Plaatide vahed täideti isepaisuva vahuga. Vundamendikaevikud täideti liivaga. Liiv tihendati.

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus
Aadress:   Limnoloogia tee, Vehendi küla, Rannu vald, Tartumaa

Galerii

Eesti Maaülikooli Järvemuuseum on välja kasvanud Limnoloogiakeskusest ja on Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskusest külastajatele avatud osa.

2010 kuni 2014 hoone renoveeriti ja laiendati Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil.

Järvemuuseumis on ülevaade Eesti mageveekaladest ja akvaariumides on väljas üle poole Eestis elavatest kala liikidest. Kogudes on kalastusvahendite kollektsioon, ürgkalade, kalakivististe ja interaktiivne väljapanekuga.