Oleme spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele. Teeme töid aastaringselt üle Eesti.

Valik tehtud töödest aastal 2011. Tule vaata lähemalt!

 

Eesti Energia AS Enefit-280 tehase lamekatused

Eesti Energia AS Enefit-280 tehase lamekatused

Eesti Energia AS Enefit-280 tehase lamekatused ehitati kahekordsest bituumenmaterjalist kattega

Eesti Energia AS Enefit-280 tehase lamekatused ehitati kahekordsest bituumenmaterjalist kattega

Eesti Energia AS Enefit-280 tehase lamekatused ehitas OÜ Evari Ehitus 2011. ja  2012. aastal

Antud objektil tehtud tööd olid mahukad ja kestsid peaaegu kaks aastat. Evari ehitas antud objektil väga erinevaid katuseid. Katused soojustati vahtpolüsteroolist EPS 60 ja erinevatest katusevilladest soojustusega. Katuste kattematerjaliks ehk hüdroisoleerimiseks kasutati kahes kihis keevitatavaid SBS bituumenrullmaterjale. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati nii soojendusega katusekaevusid, kui ka vihmaveerennisid ja -torusid. Katuste tuulutamiseks ehitati nii tuulduvaid parepette, kuid kasutati ka alarõhutuuluteid. Katuse räästastesse, parapettidele, seintele paigaldati ääreplekid.

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Energia AS Enefit-280 õlitehas
Aadress:   Auvere küla, Vaivara vald, Ida-Virumaa

Galerii

Eesti põlevkivitööstuse õlitehases Enefit 280 toodeti esimene põlevkiviõli detsembris 2012. aastal. 

Uus tehas kasutab aastas 2.26 miljonit tonni põlevkivi. Tehase aastane tootmisvõimsus on 1.7 miljonit barrelit põlevkiviõli, 75 miljonit m3 vesinikuga rikastatud uttegaasi ja 280 GWH elektrit.

Tehases kasutatakse uut ja töökindlamat Enefit 280 tehnoloogiat, mille keskonnamõju on eelmisest tehnoloogiast tunduvalt madalam. See on tehnoloogia, mida kasutatakse õli ja gaasi tootmiseks põlevkivist ning kõrvalsaadusena toodetakse elektrit. Õlitehased on elektri netotootjad. Protsessi jäägina tekkiv tuhk on puhas ja seda saab kasutada nii tsemendi tootmisel kui ka ehitustööstuses. Tehnoloogiasse on koondatud enam kui 100 aasta põlevkivitööstuse kogemused. Tehnoloogiat on arendatud viimased 30 aastat. Mitmed tehnoloogia põhielemendid on patenteeritud.

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused soojustati vahtpolüsterooliga EPS 100

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused soojustati vahtpolüsterooliga EPS 100

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused soojustati vahtpolüsterooliga EPS 100

Eesti Maaülikooli tehnikamaja lamekatused, vundamendi hüdroisolatsiooni ja soojustuse ehitas OÜ Evari Ehitus 2011. aastal. Olemas olev maja renoveriti täies mahus.

Vundamendid. Hoone vundamendid puhastati, parandati ja krunditi bituumenpraimeriga. Hüdroisolatsioonikihiks keevitati vundamentidele ühekihiline SBS bituumenrullmaterjal. Vundamendid soojustati. Soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 100 paksusega 100 mm ja Styrofoam 250 paksusega 100 mm.

Katused. Hoonel on mitu erinevat katust. Vana katusekate ja soojustus eemaldati. Katuste auruisolatsiooniks paigaldati aurutõkkekile. Kile erinevad paanid paigaldati ülekattega ja ääred kinnitati teibiga.

Katuste põhisoojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 60 paksusega 250 mm. Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati tuulutussoontega 30 mm paksune Isover klaasvillast kattekiht. Katuste kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist. Vastukallete ehitamiseks kasutati fibo kergkruusa.

Lamekatuste kattekihiks keevitati katustele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht. Katuste erinevad kihid kinnitati tüüblitega katuste aluskonstruktsioonide külge.

Katustele ehitati puidust tuulduvad ja soojustatud parapetid. Ehitati katuste ja seinaühenduste erinevad konstruktsioonid. Paigaldati seinaplekid, ääreplekid, parapetiplekid. Katusetuulutuse peakanalitele keevitati alarõhutuulutid. Katused on sisemise veeäravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katuste konstruktsiooni elektriga köetavad katusekaevud.

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Maaülikooli tehnikamaja
Aadress:   Kreutzwaldi 56, Tartu

Galerii

Eesti Maaülikooli rekonstrueeritud loodussõbralik Tehnikamaja avati 17. veebruaril 2012. aastal.

Loodussõbraliku ja rohelise õppehoone teevad renoveeritud hoonest uued ventilatsiooni-, kütte, elektri-, soojussüsteem. Hoones on jahutussüsteem, energiat säästev lift, ruumide sisekliima individuaalsed reguleerimisvõimalused, automaatne sisevalgustussüsteem. Hoone katusel on valmidus tuule- ja päikeseenergia tootmiseks. Vajadusel on võimalik katusele paigaldada ka teadusuuringute tarbeks vajaminevad mõõteriistad.

Renoveeritud Tehnikamajs on üldpinda 6030 ruutmeetrit. Renoveerimine maksis 3,3033 miljonit eurot, millest 92 protsenti moodustavad Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendid ja 8 protsenti Eesti Maaülikooli omavahendid.

Omicum, Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse katus

Omicum, Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse katus koosneb erinevatest keerukatest katuselahendustest

Omicum, Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse katus koosneb erinevatest keerukatest katuselahendustest

Omicum, Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse katus, vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustus on OÜ Evari Ehitus 2011. aastal tehtud ehitustöö.

Vundamendid. Hoone vundamendid krunditi ehk praimerdati ja vundamentidele keevitati peale SBS bitumenrullmaterjalist hüdroisolatsiooni kiht. Vundamendid soojustati vahtpolüsterooliga EPS 120 paksusega 120 mm. Seinale paigaldati drenaažimatt Delta.

Katus. Katus koosnes paljudest erinevatest väikestest katustest. Katuse kandekonstruktsiooniks on kas raudbetoon või kandev profiilplekk.

Kandev profiilplekk. Kandeprofiilplekk kinnitati kruvidega kandetakade külge. Aurutõke ehitati ühekihilisest SBS bituumenrullmaterjalist.

Tavakatuste põhisoojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 100 paksusega 150-170 mm. Pööratud katustel kasutati soojustuseks Styrofoam 250 paksusega 100+100 mm. Katuste kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsterool soojustusest EPS 100. Vastukalded moodustati kergkruusast. Katuste tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati 30 mm paksuseid tuulutussoontega Isover klaasvillast soojustusplaate.

Katuste kattekihiks ehk hüdroisolatsioonikihiks keevitati katustele kahes kihis SBS bituumenmaterjal. Katusekonstruktsiooni kihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge katusetüüblitega.

Katusele ehitati puidust tuulduvad parapetid. Katused on sisemise vihmavee äravooluga. Vee ärajuhtimiseks katustelt paigaldati katusekonstruktsiooni elektrilise küttega katusekaevud.  Katuse tuulutussüsteemi toimimiseks keevitatu tuulutuse peakanalitele alarõhutuulutid. Paigaldati ääre-, seina- ja parapetiplekid. Katusele ehitati käigurajad.

Objekti andmed

Objekt:   Omicum, Geeni- ja Biotehnoloogia Keskus
Aadress:   Riia 23b, Tartu

Galerii

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on Eesti oma biopank. Vabatahtlikult on liitunud ligikaudu 52 tuhat inimest, mis moodustab umbes 5% Eesti täiskasvanute elanikonnast.

Praeguseks on andmete kogumine lõppenud ja tegeletakse teadusprojektidega. Kogutud andmed võimaldavad teha uuringuid, et aidata mõista, kuidas geneetiline informatsioon ja selle muutumine mõjutavad üksikisikuid – nende arengut, vananemist, haigusi, heaolu, inimeste käitumist. Samuti hsühholoogiat seoses muutustega, mis on tingitud inimesi ümbritsevat keskkonnast, elustiilist. Seda informatsiooni on võimalik inimestega jagada.

Meditsiimikõrgkooli õppekorpud 11 hüdroisolatsioonitööd

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lamekatusetööd

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lamekatusetööd hõlmasid erinevatel tasanditel olevaid katuseid

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lamekatusetööd hõlmasid erinevatel tasanditel olevaid katuseid

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lamekatusetööd. Keldrikorruse välisseinte hüdroisolatsiooni ja hoone lamekatusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2010 ja 2011 aastal.

Ehitustöid tehti kahes järjekorras.

Esimeses järjekorras ehitati keldrikorruse välisseintele hüdroisolatsioon. Keldriseina aluspind praimerdati ja kaeti kas ühekihilise võõphüdroisolatsiooniga või ühekihilise SBS bituumenrullmaterjaliga.

Teises järjekorras tehti lamekatusetööd. Hoone katus koosneb erinevatest väikestest eri korrustel olevatest katustest.

1-4 korruste katuslaed on käidavad. Katuste krunditud betoonpinnale keevitati kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal. Viienda korruse katuslale ehitati tavakatus. Aurutõkkeks kasutati aurutõkkekilet.

Katuse põhisoojustuseks paigaldati vahtpolüsteroolist EPS 50 soojustusplaadid kogupaksusega 160 mm. Soojustuse pealmine kiht ehitati tuulutussoontega 30 mm paksusest Isover soojustusest. Katustele anti kalded kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist EPS 50. Vastukalded ehitati kergkruusast.

Katuse hüdroisoleerimiseks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal. Katusekonstruktsioni kihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge tüüblitega.

Katusele ehitati puidust tuulduvad parapetid ja tuulduvad ning soojustatud seinakonstruktsioonid. Katus on sisemise vihmavee äravooluga. Katusekonstruktsiooni  sisse paigaldati elektriliselt köetavad katusekaevud. Katustele paigaldati katuseaknad, suitsuluugid, alarõhutuulutid, parapeti-, seina-, ääreplekid.

Turvaliseks katuse teenindamiseks paigaldati katusele katuse- ehk turvapollarid. Katuse pinnale paigaldati graniitkillustik.

Objekti andmed

Objekt:   Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Aadress:   Nooruse 5, Tartu

Galerii

Tartu Tervishoiu Kõrgkool valmistab ette tervishoiutöötajaid Eestis. 

1811. aastal asutas Tartu Ülikooli professor C.F.Deutsch ämmaemandate kooli. 1812. aastal lõpetasid priviligeeritud ämmaemanda tunnistusega 4 ämmaemandat. Kooli astujatelt nõuti lugemisoskust ja kirjutamisoskust. Muid hariduslikke eeloskusi ei nõutud. 19. sajandi lõpus muutus õppetöö koolis venekeelseks.

Eesti Vabariigi aastatel said õdedena tööd Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid lõpetanud õdede kooli, kellel oli vastav kutsetunnistus ja valdasid riigikeelt. 1944. aastal jätkas Tartu Õdedekool tööd Vabariikliku Meditsiinilise Keskkooli nime all. Hiljem muudeti nimi Tartu Meditsiinikooliks.

2005. aastal täiendati õppekavasid ja koolist sai Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

 

Lamekatusetööd

A. Le Coq AS logistikakeskuse lamekatuse ehitus

Bituumenrullmaterjalist kattega A. Le Coq AS logistikakeskuse lamekatuse ehitus Tartus

Lamekatusetööd

A. Le Coq AS logistikakeskuse lamekatuse ehitus. Tartu õlletehase katusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2011. aastal.

Tööd tehti sügis-talvel.

Lamekatuse kendefermidele paigaldati kandev profiilplekk ehk kandeprofiilplekk. Profiilplekid kinnitati kruvidega katusefermide külge. Plekipaanid ühendati omavahel isepuuruvate plekikruvidega kinnitussammuga 50 mm. Auruisolatsiooniks kasutati aurutõkkekilet paksusega 0,2 mm. Kile erinevad paanid pandi ülekattega ja ühenduskohad kinnitati teibiga. Aurutõkke parema toimimise pärast pandi enne aurutõkke paigaldamist profiilplekile 50 mm paksused Paroc villaplaadid.

Põhisoojustuseks kasutati 100 mm paksuseid Paroc kivivilla plaate. Soojustuse pealmine kiht ehk tuulutussüsteem ehitati 30 mm paksustest tuulutussoontega Paroc villaplaatidest. Katuse kalded olid antud kandefermidega. Vastukalded ehitati fibo kergkruusast.

Kahest kihist koosnev bituumen katusekate ehk kattekiht ehk hüdroisolatsioonikiht keevitati katusele ja kinnitati teleskooptüüblitega kandva profiilpleki külge. Kinnituselemendina kasutati isepuuruvaid plekikruvisid. Kruvid läbiulatuvus plekist oli vähemalt 25 mm.

Katusele paigaldati alarõhutuulutid, vihmavee äravoolu küttega kaevud, suitsuluugid. Parapetile paigaldati parapetiplekid. Alarõhutuulutid keevitati katuse peatuulutuskanalite peale. Tuulutite jalamile paigaldati tugevduseks bituumenmaterjalist lapp. Vihmavee äravoolukaevud ühendati äravoolutorudega ja peale paigaldati prahisõelad. Suitsuluugid varustati avanemisautomaatikaga. Parapetiplekid jätkati omavahel püstvaltsiga.

Objekti andmed

Objekt:   A. Le Coq AS Tartu õlletehase logistikakeskus
Aadress:   Palsa tee 1, Tähtvere vald, Tartumaa

Galerii

A. Le Coq AS logistikakeskuse ehitamise tingis asjaolu, et olemas olev tehase territoorium oli täis ehitatud. Suur osa territooriumist (60%) võttis enda alla logistika ja laienemiseks ei olnud enam ruumi. 

1998. aastal, kui tehas käivitati, oli tehase tootmismaht 10 miljonit liitrit. 2010. aastal aga 100 miljonit liitrit. Uue logistikakeskuse ehitamiseks osteti uus krunt Tartu piirile. Kogu projekti maksumuseks oli 75 miljonit krooni.

A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused on ehitanud ja renoveerinud OÜ Evari Ehitus

A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused

A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused on ehitanud ja renoveerinud OÜ Evari Ehitus

A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused on ehitanud ja renoveerinud OÜ Evari Ehitus

A. Le Coq AS Tartu õlletehase lamekatused on ehitanud OÜ Evari Ehitus väga mitmes järgus. 

Aastate jooksul on korda tehtud vanade hoonete katused, kuid vanade hoonete vahele on ehitatud ka uusi katuseid. Kogu olemas olev kinnistu on reaalselt täis ehitatud ja edasiseks laienemiseks vajatakse uut kinnistud.

Prügihoone. Tehase prügihoone katusele paigaldati kandev profiilplekk ehk kandeprofiilplekk, mis kinnitati isepuuruvate kruvidega metallist aluskonstruktsiooni külge. Omavahel ühendati erinevad plekipaanid kruvidega sammuga 50 mm. Kandeplekile paigaldati 30 mm paksused Isover klaasvillast plaadid. Aurutõkkekihiks kasutati aurutõkkekilet. Kile ühendusvuugid paigaldati ülekattega ja kinnitati teibiga.

Katuse põhisoojustuseks paigaldati vahtpolüsteroolplaadid EPS 50 kogupaksusega 150 mm. Katusekonstruktsiooni tuulutuseks kasutati 30 mm paksuseid tuulutussoontega Isovrr klaasvillast plaate. Katusekallete ehitamiseks kasutati fibo kergkruusa.

Katusekate ehk hüdroisolatsioonikiht keevitati kahekihilisena SBS bituumenrullmaterjalist. Katus tüübeldati aluskonstruktsiooni külge teleskooptüüpi katusetüüblitega. Kinnituselemendina kasutati isepuuruvaid pleki kruvisid. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusele kaevud. Kaevud on elektrilise küttega. Kaevude peale paigaldati prahisõelad. Katusekonstruktsiooni tuulutamiseks keevitati katusele alarõhutuulutid. Paigaldati vajalikud ääre ja seinaplekid.

Jahutussüsteemi hoone. Jahutusseadmete katus renoveeriti. Paigaldati ühekihiline bituumenrullmaterjalist katusekate, vajalikud ääreplekid. Vahetati välja vihmaveerennid ja vihmaveetorud.

Objekti andmed

Objekt:   A. Le Coq AS Tartu õlletehase juurdeehitus
Aadress:   Laulupeo pst 15, Tartu

Galerii

Aktsiaselts A. Le Coq Tartu õlletehas on Eesti vanim ja ka suurim joogitootja.

Toodetakse erinevaid veetooteid, siirupeid, mahlasid, mahla-, karastus-, energia-, spordijooke. Toodetakse lahjasid alkohoolseid jooke – õlut, siidrit, gin-long-drinke. Olulisemateks brändideks on A. Le Coq, Fizz, Aura, Limonaad, Kelluke. Suuremaks toodangugrupiks on õlu.

Ettevõtte tunnuslauseks on “Elus on maitset”.

Lamekatuseehitus Tartumaal Raitwood AS

Raitwood AS lamekatuseehitus Tartumaal

Kandvast profiilplekist aluskonstruktsiooniga Raitwood AS lamekatuseehitus Tartumaal

Kandvast profiilplekist aluskonstruktsiooniga Raitwood AS lamekatuseehitus Tartumaal

Raitwood AS lamekatuseehitus Tartumaal on OÜ Evari Ehitus üks töödest 2011. aastal.

Raitwood AS lamekatuseehituse ehitamist Tartumaal alustati plekkprofiili paigaldamisega. Katuse aluskonstruktsiooniks paigaldati katuse  kandekonstruktsioonile kandev profiilplekk ehk kandeprofiilplekk. Profiilplekk kinnitati isepuuruvate kruvidega katuse kandetalade külge. Omavahel ühendati profiilplekid kruvidaga, mille samm oli 50 mm. Profiilpleki peale paigaldati 50 mm paksused kivivillplaadid. Plaatidela laotati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm. Kile liitekohad paigaldati ülekattega ja kaeti ühepoolse teibiga.

Põhisoojustuseks kasutati tuulutussoontega vahtpolüsteroolplaate EPS 50 kogupaksusega 160 mm. Tuulutussooned ühendati omavahel tuulutuse peakanalitega. Selleks hööveldati soojustuse sisse 90 mm laiused ja 50 mm sügavused kanalid. Soojustuse pealiskihiks paigaldati 40 mm paksused kivivillplaadid. Katuse kalded olid antud kandefermidega.

Katusekatteks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal ehk hüdroisolatsioonikiht ehk pealiskiht. Katusekonstruktsioon kinnitati katuse kandekonstruktsiooni külge katusetüüblitega. Selleks kasutati teleskooptüüpi kinnitusvahendeid. Kinnituselemendiks olid isepuuruvad plekikruvid, mis ulatusid kandeplekist vähemalt 25 mm läbi.

Hoonele ehitati puidust räästakonstruktsioon. Ehitamiseks kasutati immutatud puitu ja ehitusplaate. Katusele paigaltati suitsuluugid. Suitsuluugid varustati avanemsautomaatikaga. Tuulutuse peakanalitele keevitati alarõhutuulutid. Alarõhutuulutitele keevitati peale bituumenmaterjalist tugevduslapid. Ehtatud katus on välimise veeäravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati räästasse vihmaveerennid ja vihmavesi juhiti mööda vihmaveetorusid maapinnale.

Objekti andmed

Objekt:   Raitwood AS tootmishoone
Aadress:   Reola, Tartumaa

Galerii

Raitwood kaubamärgi all toodab AS Rait põhjamaisest okaspuidust viimistlus- ja ehitustooteid, valmistatakse aiatooteid ning on Eesti suurimaid höövlitööstusi. AS Rait töötleb puitu alates 1991. aastast. 

Puitu on eksporditud 33 riiki Euroopas, Aasias, Austraalias, Aafrikas. Eesti turu tarbeks on rajatud keskladu ning puiduterminaalid Tartus ja Tallinnas. Tehas asub Tartu lähistel Tartumaal Reolas.

Katusevillast tuletõkketsoonidega Trafotek AS lamekatuste ehitamine Harjumaal

Trafotek AS lamekatuste ehitamine Harjumaal

Katusevillast tuletõkketsoonidega Trafotek AS lamekatuste ehitamine Harjumaal

Katusevillast tuletõkketsoonidega Trafotek AS lamekatuste ehitamine Harjumaal

Trafotek AS lamekatuste ehitamine Harjumaal. Lameatusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2011. aastal.

Tootmishoone katuse kandekonstruktsiooniks paigaldati kandev profiilplekk ehk kandeprofiilplekk. Kontori osas olid kandvaks konstruktsiooniks raudbetoonist laepaneelid. Profiilpleki peale paigaldati 50 mm paksune Isover katusesoojustuse alusplaat, millele omakorda ehitati kileaurutõke. Aurutõkkeks kasutati ehituskilet paksusega 0,2 mm. Kile ühenduskohad piigaldati ülekattega 200 mm ja ühendati omavahel teibiga. Kontori osas kasutati aurutõkkeks SBS bituumenrullmaterjali. Bituumenmaterjal keevitati betoonalusele. Betoonalus oli eelnevalt korrastatud.

Põhisoojustuseks kasutati EPS 60 vahtpolüsteroolist soojustusplaate kogupaksusega 310-320 mm. Soojustuse pealiskihiks paigaldati Rockwoolist tuulutussoontega katteplaate. Katusele ehitati katusevillaga eraldatud tuletõkketsoonid. Põhikatuse kalded olid antud katusefermidega. Vastukalded ehitati kergkruusast. Kontori osas anti katusele kalded kaldu lõigatud vahtpolüsterooliga.

Katusekatteks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal ehk katuse hüdroisolatsioonikiht. Katusekonstruktsioon tüübeldati katusetüüblitega aluskonstruktsiooni külge. Kandeplekk aluse juures kasutati kinnituselemendiks isepuuruvaid plekikruvisid. Kruvid puuriti plekist läbi vähemalt 250 mm pikkuselt. Betoonaluspinnaga katusel kasutati betoonikiile. Kiilude paigaldamise tarbeks puuriti betooni sisse augud sügavusega vähemalt 450 mm. Kiilud löödi spetsiaalse varda abiga kõvasti betooni sisse kinni.

Lamekatuse tuulutussüsteemi toimimiseks ehitati soojustuse sisse tuulutuse peakanalid. Peakanali laiuseks oli 90 mm ja sügavuseks 50 mm. Tuulutuse peakanalite peale keevitati katusele alarõhutuulutid. Kontori osas ehitati immutatud puidust ja ehitusplaadist soojustatud parapetikonstruktsioon. Katustele paigaldati suitsuluugid, serva ja parapetiplekid. Suitsuluugid ühendati avanemisautomaatikaga.

Objekti andmed

Objekt:   Trafotek AS tootmishoone
Aadress:   Gaasi tee 14, Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa

Galerii

Trafoteki ajalugu ulatub aastasse 1983. Firma pakub usaldusväärseid innovatiivseid filtreid, reaktoreid ja trafolahendusi erinevatele tööstusharudele üle maailma. 

Tehased asuvad Soomes, Eestis ja Hiinas. Toodang tehakse koostöös tellijaga, arvestades lähteülessanet ja keskonna spetsiifilisi vajadusi. Tooteid teenindatakse nende asukohas kiiresti ja õigeaegselt.

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus

Puidust taladel ühepoolse kaldega Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus

Würth AS lamekatuse rekonstrueerimine Tartus. Lameatusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2011. aastal.

Rekonstrueeriti enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ehitatud vanem kivimaja. Lamekatusetöö oli osa kogu rekonstrueerimisest.

Olemas olev lamekatus oli kahepoolse kaldega. Rekonstrueerimise käigus muudeti katus ühepoolse kaldega välimise veeäravooluga katuseks. Selleks ehitati puidust toolvärk, ehitati uus räästakonstruktsioon ehk karniis. Nii räästas kui ka karniis ehtati katusekonstruktsiooni tuulutavatena. Ehitamiseks kasutati okaspuidust prusse, laudu. Prussidele paigaldati OSB niiskuskindel plaat ehk ehitusplaat.

Soojustuseks kasutati Rockwool kivivillsoojustust paksusega 100 + 100 mm. Katuse tuulutussüsteemi ehitamiseks kasutati 30 mm paksuseid tuulutussoontega Isoveri villaplaate. Villaplaatide tuulutussooned ühendati räästa ja parapettuulutusega. Paigaldati parapeti ja räästaplekid.

Katusekatteks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal ehk hüdroisolatsioonikiht ehk katusekate. Rullmaterjali paanid paigaldati 100 mm ülekattega ja ühenduskoht keevitati gaasipõletiga kinni. Katusekonstruktsioon kinnitati ehk tüübeldati aluskonstruktsiooni külge. Kinnitamiseks kasutati teleskooptüüpi katusetüübleid. Kinnituselemendiks kasutati puidukruvisid.

Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati vihmaveerennid ja vihmaveetorud. Rekonstrueerimise käigus ehitati hoonele varikatused. Varikatused kaeti SBS bituumenrullmaterjaliga. Paigaldati ääreplekid, sinaplekid.

Objekti andmed

Objekt:   Würth AS Tartu esindus
Aadress:   Riia 175, Tartu

Galerii

AS Würth on rahvusvaheline firma, millel on esindused rohkem kui 80-nes riigis.

Firma aastakäive on umbes 10 miljardit eurot ja firmas töötab üle 60 tuhande töötaja. Würth alustas Eestis tööd 1995. aastal ja praeguseks on Eestis 22 esindust. Põhitegevuseks on kõrgekvaliteediliste kinnitusvahendite, tööriistade, hoolduskemikaalide hulgimüük professionaalidele.

Kuulsad on Würthi kunstigaleriid, mis on esinduste lahutamatuks osaks ja seda ka Würth AS Eesti peahoones Harjumaal. Oma 8000 ühikust koosneva kunstikoguga on pandud alus kaasaegse kunsti muuseumile Saksamaal.

Würth on Eestis tunnustatu erinevate ehitusfirmade koostööpartner.

 

 

Katus Tallinnas

Äri- ja elumaja katus Tallinnas Tatari 23-25

Äri- ja elumaja katus Tallinnas Tatari 23-25 koosneb pööratud- ja tavakatusest

Äri- ja elumaja katus Tallinnas Tatari 23-25 koosneb pööratud ja tavakatusest

Äri- ja elumaja katus Tallinnas Tatari 23-25 koosneb pööratud ja tavakatusest. Katuse- ning hüdroisolatsioonitööd  tegi OÜ Evari Ehitus 2011. aastal.

Antud objektil ehitati kahte tüüpi katuseid: pööratud ehk käidavaid katuseid ja pehmeid ehk tavakatuseid.

Pööratud katus. Pööratud katuse aluspind korrastati, krunditi ehk kaeti bituumenbraimeriga. Katusele keevitati kolmes kihis SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht.

Katus soojustati Styrofoam 300 soojustusega. Soojustus paigaldati kahes kihis 100+50 mm. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati pööratud katusele kaheastmelised katusekaevud. Prahi kaevu sattumise vältimiseks kaeti kaevud prahirestidega.

Tavakatus. Tava- ehk mittekäidavale katused korrastati, paigaldati ühekihiline SBS rullmaterjalist aurutõke. Põhisoojustuseks kasutati vahtpolüsteroolist plaate EPS 80 kogupaksusega 180 mm. Soojustuse pealmine kiht ehitati 30 mm paksustest tuulutussoontega Isover soojustusplaatidest. Katuse kalded moodustati vahtpolüsteroolist kaldu lõigatud plaatidest, vastukalded ehitati kergkruusast.

Katuse hüdroisolatsioonikiht ehk katuse kattekiht keevitati kahekihilisena SBS bituumenrullmaterjalist.

Katusele ehitati immutatud puidust ja ehitusplaadist soojustatud parapetikonstruktsioon ja ventilatsionišahtid. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusele veeäravoolukaevud. Katuse tuulutamiseks hööveldati vahtpolüsteroolist katusesoojustuse ülemisse kihti tuulutuse peakanalid. Kanali laiuseks on 90 mm ja sügavuseks 50 mm. Õhutuse peakanalitele keevitati alarõhutuulutid. Tuulutitele paigaldati bituumenrullmaterjalist tugevduslapid.

Objekti andmed

Objekt:   Äri- ja elumaja
Aadress:   Tatari 23/25, Tallinn

Galerii

Äri- ja elumaja Tallinnas Tatari 23-25 on väga hea asukohaga, asub südalinnas piisavalt väikese liiklusega tänaval. Hoones on hulgaliselt ärisid ja kortereid. Hoone kuulub Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule.