Oleme spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele. Teeme töid aastaringselt üle Eesti.

Valik tehtud töödest aastal 2010. Tule uuri lähemalt!

 

Teaduskeskus AHHAA katusetööd Tartus

Teaduskeskus AHHAA katusetööd Tartus

Teaduskeskus AHHAA katusetööd Tartus tunnistati maailma parimaks katuseks 2011. aastatl

Maailma parim katus - OÜ Evari Ehitus

Teaduskeskus AHHAA katusetööd Tartus tunnistati 2011. aastal maailma katusemeistreid ühendava organisatsiooni IFD poolt maailma parimaks katuseks.

Katuste ehitamisel kasutati kolme erinevat katuse aluskonstruktsiooni – raudbetoon, kandev profiilplekk, puit.

Raudbetoon. Raudbetoonist alus korrastati ja nakkumise parandamiseks krunditi ehk kaeti praimeriga. Krunditud alusele keevitati SBS bituumenmaterjalist aurutõke. Katus soojustati mitmekihilise soojustusega – kivivill 50 mm + vahtpolüsterool EPS 50 120 mm + kivivill 100 mm + tuulutussoontega kivivill 50 mm. Katusekalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist, vastukalded kergkruusast. Katusekatteks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal. Pealmise kihi rullmaterjali kattepuisteks oli valge kildkivi.

Kandev profiilplekk. Kandeprofiilalusele paigaldati kivivill paksusega 50 mm, millele keevitati SBS bituumenrullmaterjalist aurutõke. Ülejäänud katusekonstruktsioon ehitati analoogselt raudbetoonalusele ehitatud katusekonstruktsioonile.

Laudis. Kuplite laudalusele keevitati alumiiniumiga kaetud SBS bituumenrullmaterjalist aurutõkkekiht.

Katusekonstruktsioon kinnitati tüüblitega katuse kandekonstruktsiooni külge. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusele küttega vee äravoolukaevud. Katusetuulutuse peakanalitele keevitati alarõhutuulutid. Paigaldati vajalikud ääreplekid.

Objekti andmed

Objekt:   Teaduskeskus AHHAA
Aadress:   Sadama 1, Tartu

Galerii

Ahhaa on teaduskeskus Tartus. Eesmärgiks on väärtustada õppimist ja pakkuda palju avastamisrõõmu. Põhiülesandeks on tutvustada teadust. 

Ahhaa alustas tegevust 1.09.1997. aastal. Tegemist oli Tartu Ülikooli projektiga. Alates 2000. aastast saadi tegevusruumid Tartu Tähetornis. 2009-2010 asuti Tartu Lõunakeskuses. 7. mail 2011. aastal avas uksed päris oma maja Tartus.

Teaduse põhitutvustus toimub näituse väljapanekutes, kus kõike saab ise järele proovida. On veel ainulaadne planetaarium, töötoad, teadusteater.  Koolidele pakutakse erinevaid õppeprogramme.

Ahhaa on rahvusvaheliselt tunnustatud koostööpartner. On tegev mitmes rahvusvahelises projektis. Projekti käigus tehtud töö eest anti Tartule 2015. aastal Euroopa teaduskultuuri linna tiitel.

Ahhaa hüüdlause on “Mõtleme mänguliselt”

Tehvandi Spordikompleks SA läänetribüüni katus, katusetööd

Tehvandi Spordikompleks SA läänetribüüni katus

Tehvandi Spordikompleks SA läänetribüüni katus koos peahoone, garaaži, hooldemaja katustega

Tehvandi Spordikompleks SA läänetribüüni katus, katusetööd

Tehvandi Spordikompleks SA läänetribüüni katus. Samuti peahoone, garaaži, hooldemaja vundamendi hüdroisolatsiooni ja katuse ehitas OÜ Evari Ehitus 2010. aastal.

Vundamendid. Vundamendid hüdroisoleeriti. Betoonpinnad krunditi ehk praimertati ja kaeti kas SBS bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsiooniga või võõphüdroisolatsiooniga.

Terrasside ehitamine. Aluspinnale paigaldati SBS bituumenmaterjalist aurutõke. Soojustuseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 200 paksusega 125 mm. Kallete ehitamiseks kasutati kaldu lõigatud vahtpolüsterooli. Vastukalded ehitati fibo kergkruusast. Ehitatud aluskihtide peale paigaldati fiiberkangas, mille peale valati betoonist vahekiht.

Hüdroisolatsiooni kihiks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenmaterjalist kattekiht. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusekonstruktsiooni elektriga köetavad katusekaevud. Katusele ehitati immutatud saematerjalist ja OSB 3 ehitusplaatidest tuulduvad parapetid ja kaeti parapetiplekkidega.

Garaažide katus. Garaaži katuse aurutõkkekihiks paigaldati aurutõkkekile paksusega 0,2 mm. Põhisoojustus ehitati vahtpolüsteroolist EPS 50 120+50 mm. Vahust soojustusplaatide ülemises tasapinnas paiknesid tuulutussooned. Vahtsoojustuse peale paigaldati 40 mm kivivillast plaat. Katuse kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist, vastukalded aga fibo kergkruusast.

Hüdroisolatsioonikihiks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal ehk vett pidav kiht. Erinevad kihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge katusetüüblitega. Tuulutussüsteemi toimimiseks paigaldati katusele alarõhutuulutid. Katus on sisemise vihmavee äravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks katuselt paigaldati katusesse elektrilise küttega katusekaevud. Katusele paigaldati 18 katuseakent. Parapeti konstruktsioon kaeti pealt parapetiplekiga.

Objekti andmed

Objekt:   Tehvandi Spordikompleks SA läänetribüün, peahoone, garaaž, hooldemaja
Aadress:   Nüpli küla, Otepää vald, Valgamaa

Galerii

Tehvandi Spordikeskus asub Valgamaal Otepääl. Keskus rajati omaaegse NSVL Spordikomitee tellimusel olümpiakoondise talialade ettevalmistuskeskusena 1978. aastal.

2005. aastal asutati SA Tehvandi Spordikeskus. 2010. aasta sügisel avati uus staadionikompleks. Spordivõistluste jälgimiseks on põhitribüünil 1000 ja varikatusega läänetribüünil 2200 istekohta. Konverentsikeskuses on 150 kohta, koosolekuteruumis 90 kohta. Tehvandil on palju võimalusi sportimiseks ja vaba aja veetmiseks igal aastaajal. On erinevate pikkuste ja raskusastmetega jooksu-, kepikõnni-, jalgratta-, rullsuusarajad, jõusaal. Ehitatud on omanäoline terviserada. Talvel on valgustatud kunstlumerada, kelgumägi, mootorkelgurada.

Papiniidu sillla hüdroisolatsioon Pärnumaal

Papiniidu silla hüdroisolatsioon Pärnumaal

Papiniidu silla hüdroisolatsioon Pärnumaal Via Baltica maanteel üle Pärnu jõe

Papiniidu sillla hüdroisolatsioon Pärnumaal

Papiniidu silla hüdroisolatsioon Pärnumaal. Hüdroisolatsioonitööd tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal. 

Silla hüdroisolatsioonitöid tehti kolmes osas. Esmalt üks sõidusuund, seejärel teine sõidusuund, lõpetuseks paigaldati hüdroisolatsioon kergliiklusteele.

Krunditud betoonpinnale keevitati kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal (SiltaPolar 250 + SiltaPinta 250). Paigaldati bituumen liist Börner TEK.

Ehitustöid tehti septembris – oktoobris. Silla hüdroisolatsioonitööd nõuavad kogenud ehitusmehi. Bituumenrullmaterjal peab olema keevitatud täies ulatuses aluskonstruktsiooni külge. Keevitamisel kasutati lauskeevitust. Keevitamisel tuleb vältida õhumullide teket aluskonstruktsiooni ja hüdroisolatsioonikihi vahel. Kuna ehitustöid tehti sügisilmadega, siis ehitati hüdroisolatsiooni keevitustööde ajaks sillale peale ajutine katus.

Objekti andmed

Objekt:   Papiniidu sild
Aadress:   Pärnu

Galerii

Papiniidu sild on Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel üle Pärnu jõe 1976. aastal ehitatud sild. Sild on 284 meetrit pikk. Üle silla saavad sõita ka rongid.

Silla remont maksis 27,2 miljonit eurot ja 80% maksumusest rahastati Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Niiskus oli silla sambaid märkimisväärselt kahjustanud, kandearmatuuri kaitsekiht oli lagunenud, vuugid ei pidanud vett. Ka terastaladel olid roostekahjustused ja vihmavee äravoolusüsteem oli amortiseerunud. Silla remont kestis kaheksa kuud.

Lamekatusetööd

Ida-Viru Kutsehariduskeskuse katusetööd

Kanva profiilplekist aluskonstruktsiooniga Ida-Viru Kutsehariduskeskuse katusetööd

Ida-Viru Kutsehariduskeskuse katusetööd

Ida-Viru Kutsehariduskeskuse katusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal.

Antud hoonel oli mitu erinevat katust.

Katusetöid alustati andva profiilpleki paigaldamisega. Kandeprofiilplekid kinnitati aluskonstruktsiooni külge kinnituskruvidega. Kruvidega kinnitati ka erinevad plekipaanid omavahel. Kandva profiilpleki peale paigaldati 50 mm paksused Paroc kivivillast plaadid. Katuse aurutõke ehitati aurutõkkekilest. Kile erinevad paanid paigaldati omavahel 200 mm ülekattega. Ühenduskohad kinnitati teibiga.

Põhisoojustuseks kasutati vahtpolüsteroolist EPS 50 110 mm paksuseid tuulutussoontega soojustusplaate. Katusesoojustuse pealmiseks kihiks paigaldati 40 mm paksused kivivillplaadid. Lamekatusekalded moodustati kaldu lõigatud vahtpolüsterool plaatidest ja vastukalded ehitati fibo kergkruusast.

Katuse katteks ehk hüdroisolatsioonikihiks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenmaterjal. Erinevad rullmaterjali paanid paigaldati omavahelise ülekattega 100 mm. Katuse kihid tüübeltati katuse tüüblitega kandekonstruktsiooni külge teleskooptüüblitega. Kinnitamiseks kasutati isepuuruvaid plekikruvisid.

Parapettidele ehitati puidukaitsevahendiga immutatud puitkonstruktsioonist kalded ja kaeti parapeti plekiga. Katusega külgnevad seinad soojustati 100 mm paksuselt ja 300 mm kõrguselt kõva kivivillaga.

Katusetuulutuse tarbeks paigaldati katuse õhutuse peakanalitele alarõhutuulutid. Tuulutitele paigaldati bituumenmaterjalist kattelapid. Katus on sisemise vee äravooluga ja vihmavee ärajuhtimiseks katuselt paigaldati katusesse elektrilise küttega katusekaevud. Kaevud ühendati äravoolutorudega. Katusele paigaldati kolmekordse klaasiga katuseaknad, suitsuluugid, avanemisamortisaatoritega katuseluugid. Suitsuluugid on ühendatud avanemisautomaatikaga.

Objekti andmed

Objekt:   Ida-Viru Kutsehariduskeskus
Aadress:   Kutse 13, Jõhvi, Ida-Virumaa

Galerii

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus on Kirde-Eesti suurim kutsehariduskeskus, mis sai alguse 1946. aastal Kukrusele rajatud esimesest tööstuskoolist.

Kõige suuremad muutused toimusid 2003. aastal, kui liideti Jõhvi Kutsekeskkool ja Eesti Mäehariduskeskus. Moodustati Jõhvi Ametikool. 2005. aastal ühendati kolm kooli – Kohtla-Järve Polütehnikum, Kohtla-Järve Kutsekool, Jõhvi Ametikool.

Koolis on viis osakonda – teenindusõpe, majandusõpe, tehnikaõpe, tehnoloogiaõpe, IT-õpe. Õpetatavaid erialasid on üle kahekümne. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles.

Tartu Ülikooli keelekeskuse hüdroisolatsioon

Tartu Ülikooli keelekeskuse hüdroisolatsioon

Tartu Ülikooli keelekeskuse hüdroisolatsioon vundamendile ehitati bituumenmaterjalist

Tartu Ülikooli keelekeskuse hüdroisolatsioon

Tartu Ülikooli keelekeskuse hüdroisolatsioon ja soojustamine. Ehitustööd tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal. 

Olemas olev vundament kaevati lahti. Lahti kaevatud vundamendi pind oli väga konarlik ja ebatasane. Kunagi ehitatud vundamendi betoonist aluspind pesti survepesuriga puhtaks ja korrastati. Pinnanakkumise parandamiseks pinnad krunditi ehk praimerdati ja pinnale kanti võõphüdroisolatsioon.

Vundament soojustati 50 mm paksuse vahtpolüsterooliga EPS 120. Soojustuse plaadid kleebiti aluskonstruktsiooni külge. Töö tegemisel kasutati gaasipõleteid. Suuremad soojustusplaatide vahed täideti ehitusvahuga. Kaevikute tagasitäide tehti liivaga. Liivtäide tihendati. Ehitustöööd toimusid etapiliselt ja pika aja jooksul.

Objekti andmed

Objekt:   Tartu Ülikooli keelekeskus
Aadress:   Jakobi 2, Tartu

Galerii

TÜ keelekeskus on filosoofiateaduskonna osa. Keelekeskuse põhieesmärgiks on võõrkeelte õpetamine üldainena ülikooli kõikide teaduskondade üliõpilastele ja kõigile keelehuvilistele. 

Keelekeskuses õpetatakse kokku 19 keelt – eesti, läti, leedu, soome, rootsi, taani, hollandi, inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, uuskreeka, türgi, ladina, vene, hiina, jaapani ja eesti viipekeelt.

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja katusetöö

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja katusetöö

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja katusetöö tehti SBS bituumenmaterjalist kattega

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja katusetöö

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja katusetöö tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal.

Katuse ehitus koosnes neljast erinevast ehituse alast – 4. korruse katuslagi, 5. korruse ventilatsioonikambrite katused, erinevad varikatused.

Põhikatuseks oli 4. korruse katus. Betoonist aluspind korrastati. Raudbetoonist kandepaneelidele keevitati SBS bituumenmaterjalist aurutõkkekiht.

Põhisoojustus ehitati vahtpolüsteroolist EPS 50 paksusega 110 + 50 mm. Katusetuulutuseks vajaminevad tuulutussooned paiknesid ülemise vahtpolüsteroolist plaadi pinnal. Soojustuse pealmiseks kihiks paigaldati kivivillast Rockwool Dachtoch plaadid paksusega 40 mm.

Katusekatteks keevitati soojustusvillale kahes kihis SBS bituumenrullmaterjal. Katuse kalded ehitati vahtpolüsteroolist ja vastukalded fibo kergkruusast. Katusekihid kinnitati katuse kandekonstruktsiooni külge katuse tüüblitega.

Ehitatud katuslagi on sisemise veeäravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati elektrilise küttega katusekaevud. Katusele paigaldati suitsuluugid ja katuse tuulutuse peakanalitele keevitati alarõhutuulutid. Katusepinnale keevitati käiguteed.

5. korruse ventilatsioonikambrite katuste kandekonstruktsioon ehitati kandvatest profiilplekkidest. Profiilplekid kinnitati kruvidega aluskonstruktsiooni külge. Aurutõke ehitati aurutõkkekilest. Aurutõkke paanid paigaldati omavahel vaheldumisi ja ühenduskohad suleti teibiga.

Soojustuseks kasutati TehnoFoof N30 50 mm + vahtpolüsterool EPS 50 + 60+50 mm tuulutussoontega + kivivill Rockwool Dachroch 40 mm.

Katusekatteks keevitati kahes kihis bituumenrullmaterjalist katusekate. Katuse erinevad kihid kinnitati aluskonstruktsiooni külge tüüblitega. Paigaldati vajalikud alarõhutuulutid.

Varikatused ehitati enamasti soojustamata. Katte ehk hüdroisolatsioonikihiks keevitati katustele kahes kihis bituumenmaterjal. Paigaldati katuste ääreplekid.

Objekti andmed

Objekt:   Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja
Aadress:   Kooli 2a, Jõhvi, Ida-Virumaa

Galerii

Viru Maakohtul on kolm kohtumaja – Narva kohtumaja, Jõhvi kohtumaja, Rakvere kohtumaja. Viru Maakohtus on 28 kohtunikukohta.

9. veebruaril 2012. aastal avati Jõhvis moodsaim justiitshoone. Hoones on kasulikku pinda 3563 m2. Hoone ehituskonkursi vähempakkumise võitis Fund Ehitus OÜ üürihinnaga 117,80 krooni ühele ruutmeetrile kuus. Hoone tellijaks oli Riigi Kinnisvara AS.

Eesti Lennuakadeemia hüdroisolatsioonitööd

Eesti Lennuakadeemia hüdroisolatsioonitööd

Eesti Lennuakadeemia hüdroisolatsioonitööd vundamendile tegi OÜ Evari Ehitus

Vundamendi hüdroisolatsioon

Eesti Lennuakadeemia hüdroisolatsioonitööd vundamendile ja vundamendi soojustustööd tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal. 

Vundamendi betoonist hüdroisolatsiooni aluspind korrastati. Nakkumise parandamiseks pinnad krunditi ehk praimerdati. Krunditud pinnale keevitati ühekordne SBS bituumenmaterjalist hüdroisolatsioonikiht ehk vett pidav kiht. Bituumenmaterjali paanid keevitati omavahelise ülekattega 100 mm.

Vundament ja keldri seinad soojustati vahtpolüsteroolist EPS 120 100 mm paksuste plaatidega. Plaadid kleebiti bituumenmaterjalist hüdroisolatsiooni külge. Tööde tegemisel kasutati gaasipõleteid. Plaatide omavahelise ühenduskohad täideti ehitusvahuga. Vundamendi kaevik täideti liivaga ja tihendati.

Eesti Lennuakadeemia hoone arhitektuur kujutab ülevalt vaates lennuki propellerit. Hoone lamekatusetööd pälvisid 2011. aastal Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu poolt välja antud Eesti parima lamekatuse tiitli.

Objekti andmed

Objekt:   Eesti Lennuakadeemia
Aadress:   Lennu 40, Reola küla, Ülenurme vald, Tartumaa

Galerii

Eesti Lennuakadeemia on riiklik rakenduskõrgkool, kus koolitatakse Eesti lennundusettevõtetele spetsialiste.

Kool alustas tööd 1993. aastal Tartu Lennukolledži nime alla. 2008. aastal nimetati kool ümber Eesti Lennuakadeemiaks. Kool asub Tartumaal, Ülenurme vallas, Reola külas. 2011. aastal avas uksed kooli uus maja. Hoone on tiiviku kujuline, pälvis 2011. aastal konkursi “Aasta tegu Eesti lennunduses” rändauhinna “Kotkas”. Hoones on pinda üle 4000 m2, ruumi 360-le üliõpilasele, 60-le õppe- ja teadustöötajale. Ehitamist rahastas Eesti riik ja Euroopa Regionaalarengufond 4,35 miljoni euroga.

Eesti Lennuakadeemias õpetatakse viit eriala – lennuliiklusteenindust, lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamist, õhusõiduki juhtimist, lennundusettevõtte juhtimist, õhusõiduki ehitust ja hooldust.

Kortermajade katused Tartus Ida 1, 1a, 3, 3a, 5, 5a, vundamendi hüdroisolatsioonitööd

Kortermajade katused Tartus Ida tänaval

Kortermajade katused Tartus Ida tänaval (1, 1a, 3, 3a, 5, 5a) kaeti kahekihilise bituumenmaterjalist hüdroisolatsiooniga

Kortermajade katused Tartus Ida 1, 1a, 3, 3a, 5, 5a, vundamendi hüdroisolatsioonitööd

Kortermajade katused Tartus Ida tänaval (Ida tänav 1, 1a, 3, 3a, 5, 5a) ja vundamendi hüdroisolatsioonitööd, soojustustööd tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal. 

Vundamendid. Ehitatud vundamentide hüdroisoleeritavad pinnad korrastati, krunditi ehk praimerdati ehk kaeti praimeriga.

Pinnale kleebiti ühekihiline SBS bituumenmaterjalist hüdroisolatsioonikiht. Erinevad bituumenrullmaterjali paanid paigaldati ülekattega 100 mm. Vundamendid ja keldriseinad soojustati vahtpolüsterooliga EPS 120. Kasutati 100 mm paksuseid soojustusplaate.

Lamekatuse soojustamine ja hüdroisolatsioonitööd. Katusekonstruktsiooni raudbetoonist kandekonstruktsiooni pind korrastati. Olemasolevale katuse kandekonstruktsioonile paigaldati aurutõkkekile. Kile erinevad paanid paigaldati omavahel ülekattega ja ühenduskohad kinnitati teibiga.

Katuse soojustamiseks kasutati vahtpolüsterooli EPS 60 (hall) paksusega 120 mm ja + 50 mm tuulutussoontega. Soojustuse pealmine kiht ehitati 20 mm paksustest kivivillplaatidest. Katuse kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist. Vastukallete ehitamiseks kasutati fibo kergkruusa.

Katuse hüdroisolatsioonikiht ehk kattekiht keevitati kahes kihis SBS bituumenmaterjalist. Katuse erinevad konstruktsioonikihid kinnitati kandekonstruktsiooni külge katusetüüblitega.

Katusega külgnev seinakonstruktsioon soojustati 150 mm paksuse ja 300 mm kõrguse kivivillast plaadiga. Parapetikonstruktsioonile ehitati kaldega pealiskonstruktsioon ja kaeti parapetiplekiga. Ehitatud lamekatused on sisemise veeäravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusekonstruktsiooni elektriliselt köetavad katusekaevud.

Objekti andmed

Objekt:   Kortermajad
Aadress:   Ida tänav 1, 1a, 3, 3a, 5, 5a, Tartu

Galerii

Kortermajad Tartus Ida 1, 1a, 3, 3a, 5, 5a asuvad Jaamamõisa linnaosas jalgsitee kaugusel Tartu kesklinnast. Piirkonda läbib viis erinevat bussiliini.

Piirkonnas asub mitu lasteaeda ja mitu kooli. Läheduses asuvad moodsad kaubanduskeskused, tanklad, apteegid. Kortermajade siseõues asuvad mänguväljakud, prügimaja, autoparkla.

Majad on kolmekordsed. Igas majas on 15 korterit. Korterid on väga hea planeeringuga kahe- ja kolmetoalised.

Klaasimeister AS katuse ehitus Harjumaal

Klaasimeister AS katuse ehitus Harjumaal

Klaasimeister AS katuse ehitus Harjumaal oli talvine objekt

Klaasimeister AS katuse ehitus Harjumaal

Klaasimeister AS katuse ehitus Harjumaal. Katusetööd tegi OÜ Evari Ehitus 2010. aastal.

Ehitustööd toimusid talvel paksu lumega.

Katuse ehitamist alustati kandva profiilpleki ehk kandeprofiili paigaldamisega. Kandeplekk paigaldati omavahel ülekattega ja kinnitati kruvidega nii omavahel, kui ka katusefermide külge. Soojustuse aluskihiks paigaldati 50 mm paksune Rockwool kivivill soojustusest aluskiht, millele ehitati aurutõkkekilest aurutõke. Kile erinevad paanid paigaldati vaheldumisi ja ääred kinnitati teibiga.

Põhisoojustuseks kasutati vahtpolüsteroolist EPS 50 130 mm paksuseid tuulutussoontega soojustusplaate. Tuulutussooned paigaldati soojustuse ülemisele poolele. Katusesoojustuse pealmine kiht ehitati 20 mm paksustest Rockwool kivivill katteplaatidest. Katusele moodustati kivivillast tuletõkketsoonid. Katuse kalded moodustati kandefermidega. Vastukallete ehitamiseks kasutati Fibo kergkruusa.

Lamekatuse kattekihiks ehk katuse pealmiseks kihiks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenrullmaterjalist kattekiht. Katusega külgnevatele seintele ja parapettidele tehti bituumenmaterjalist tõsted. Katusekonstruktsiooni erinevad kihid kinnitati kandva profiilpleki külge kinnitustüüblitega.

Ehitatud katus on sisemise veeäravooluga. Vihmavee ärajuhtimiseks katuselt paigaldati katusesse elektrilise küttega vihmaveekaevud ja ühendati vee äravoolu torustikuga. Kaevude peale paigaldati prahisõelad. Katuse tuulutussüsteemi peakanalitele keevitati alarõhutuulutid. Katuse parapetid kaeti parapetiplekkidega. Katusele paigaldati vajalikud seinaplekid.

Objekti andmed

Objekt:   Klaasimeister AS tootmishoone laiendus
Aadress:   Kolu, Kose vald, Harjumaa

Galerii

AS Klaasimeister peamiseks tegevusalaks on klaaside töötlemine – lõikamine, töötlemine, karastamine ja kuumutamine, lamineerimine, siiditrükk, taustvärvimine, klaasipakettide tootmine.

Firma klientideks on juhtivad aknatootjad, klaasfassaadide paigaldajad, vaheseinte ja piirete tootjad. Eksport moodustab 80% kogutoodangust. Tootmiseks vajaminev tooraine ostetakse suuremalt jaolt välisturgudelt.

Firma asutati 1997. aastal Tartus ja asutajateks olid eraisikud. Firmas töötab 70 inimest, tootmispinda on 6000m2, aastas töödeldakse 500 000 m2 klaasi, käive on üle 10 miljoni euro aastas.

Haapsalu Spordihoone lamekatuse paigaldus

Haapsalu Spordihoone lamekatuse paigaldus

Haapsalu Spordihoone lamekatuse paigaldus SBS bituumenrullmaterjalist kattega

Haapsalu Spordihoone lamekatuse paigaldus

Haapsalu Spordihoone lamekatuse paigaldus. Spordihoone katuse ehitas OÜ Evari Ehitus 2010. aastal.

Haapsalu Spordihoone lamekatuse paigaldust alustati kandva profiilpleki paigaldusega. Profiilplekk asetati omavahel ülekattega. Kandev profiilplekk ehk kandeprofiilplekk kinnitati omavahel ja katuse kandefermide külge kruvidega. Katuse kandepleki peale paigaldati kõvast kivivillast 50 mm paksused alusvilla plaadid. Aurutõke ehitati aurutõkkekilest. Kile omavahelised paanid paigaldati ülekattega ja ühenduskohad kinnitati teibiga.

Põhisoojustuseks kasutati tuulutussoontega vahtpolüsteroolist EPS 60 plaate paksusega 160 mm. Soojustusplaadid paigaldati nii, et tuulutussooned oleksid soojustuskihi pealmises ehk ülemises küljes. Soojustuse kattekihiks ehk pealmiseks kihiks paigaldati Rockwool kivivillast 20 mm paksune kõva katuseplaat. Katuse kalded ehitati kaldu lõigatud vahtpolüsteroolist ja vastukalded Fibo kergkruusast.

Katuse katteks keevitati katusele kahes kihis SBS bituumenmaterjalist hüdroisolatsioonikiht. Parapettidele ja seintele keevitati vajalikud bituumenmaterjalist ülestõsted. Katusekonstruktsioon kinnitati katuse kandepleki külge katusetüüblitega. Tüüblid paigaldati hüdroisolatsioonikihi alumisse kihi vuukidesse. Soojustuse sees olevad katusetuulutuse tuulutussooned ühendati omavahel tuulutuse peakanalitega. Katusekonstruktsiooni tuulutuse peakanalitele paigaldati alarõhutuulutid.

Hoone katus on sisemise veeäravooluga ja vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusesse elektrilise küttega katusekaevud. Katusekaevud kaeti pealt prahisõeladega. Katusele paigaldati suitsuluugid, mis kinnitati katuse aluskonstruktsiooni ehk kandva profiilpleki külge. Parapettidele paigaldati katteplekid. Katusele ehitati ventilatsioonikamber. Ventilatsioonikambri katusekonstruktsioon ehitati analoogselt põhikatuse konstruktsiooniga.

Objekti andmed

Objekt:   Haapsalu Spordihoone
Aadress:   Lihula mnt 10, Haapsalu

Galerii

Haapsalu kesklinnas asuv Haapsalu Spordihoone valmis 2010. aasta sügisel. 

Spordisaalis on võimalik kasutada kahte tenniseväljakut ja universaalväljakut. Teenindavas kompleksis asub maadlussaal, riietusruumid, saunad, inventariruumid ja muud abiruumid. Kolmandal korrusel asub 69 voodikohaga hostel. Lisaks siseväljakutele on võimalik tennist mängida ka Haapsalu Staadioni tenniseväljakutel.

Spordihoonet kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest 15 miljoni krooniga.