Äravoolu valgala lamekatuste ehitamisel

äravoolu valgala

Äravoolu valgala katusel on piirkond, mille sadeveed juhitakse ära ühe äravoolukoha kaudu

 

Katuseid liigitatakse sisemise ja välimise veeäravooluga katusteks.

 

Äravoolu valgala sisemise vee äravooluga katusel

Sisemise veeäravooluga katustel juhitakse sadeveed katustelt ära katuselehtrite kaudu. Katuselehtrid on ühendatud katuse all olevate äravoolutorudega. Sisemise veeäravooluga katuseid  ümbritsevad üldjuhul parapetid ehk rinnatised ja vesi suunatakse lehtritesse katusekallete ja vastukallete abil. Pikim sadevee äravoolu teekond ehk neel peab olema veele vaba. Pikim vee teekond katuselehtrini ei tohi olla pikem kui 15 m. Ka katuselehtrite omavaheline kaugus ei tohi olla suurem kui 15 m. Ühe tavamõõdus (D=100 mm) katuselehtri vee äravoolu arvestuslik valgala on kuni 200 m2. Veelehtrid kaitstakse pealt prahisõelaga.

 

Äravoolu valgala välimise vee äravooluga katusel

Välimise veeäravooluga katustel juhitakse sadevesi ära üle räästa ehk karniisi. Välise veeäravoolusüsteemi moodustavad reeglina sadeveerennid ja -torud. Kuid vee ärajuhtimiseks katuselt võib kasutada ka sadevee süliteid. Äravoolu valgala lubatud suurus oleneb sadeveerennide, -torude ja sülitite mõõtudest. Ühe tavamõõdus  (D=100 mm) vihmaveetoru vee äravoolu arvestuslik valgala on 100 – 120 m2. Ühesuunalise kaldega vihmaveerenni maksimaalne pikkus võib olla kuni 10 m. Kõrvuti asetsevate vihmaveetorude omavahelina maksimaalne kaugus ei tohi olla suurem kui 15 m. Vihmaveerenni soovituslik kalle on 1 – 5 mm/m. Vihmaverenne on soovitav kasutada hoonete kõrguseni kuni 15 m.

 

Äravoolu valgalalt ära voolava vee arvutusmeetodite võrdlus

KANALISEERITAVA SADEMEVEE VOOLUHULGA ARVUTUSMEETODITE VÕRDLUS JÕGEVA KORTERELAMUTE VALGALA NÄITEL

 

OÜ Evari Ehitus – kasulikku – äravoolu valgala